Autor:
Andres Tennus

Sisseastumine ja õpe

Geograafia osakonna õppe- ja teadustöö keskendub looduse ja inimühiskonna ruumilise korralduse mõistmisele. Geograafid on hinnatud oma analüüsioskuse ja maailmatunnetuse poolest, mis võimaldab pärast ülikooliõpinguid töötada väga erinevates ametites. Pakume tudengitele võimalust õppida nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppes ning lisaks saab teadmisi rikastada täiendusõppes. 

Geograafia on maailma QS ülikoolide edetabeli Tartu ülikooli erialadest ühel kõrgeimal kohal – vahemikus 151–200.

Geograafia on laiapõhine eriala, mis hõlmab endas kolme suunda:

Kas suur väljaränne Eestist on paratamatus? Kuidas mõjutab rahvastiku ruumilise mobiilsuse kasv linnade ja maapiirkondade arengut? Millised keskkonnamõjud kaasnevad linnade arengu ja inimeste ruumilise mobiilsuse kasvuga? Sedalaadi küsimustega tegeletakse inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetoolis, kus peamine fookus on linna- ja rahvastikuuuringutel ning inimeste ruumilise mobiilsuse uuringutel mobiilsusuuringute laboris.

Millised tegurid mõjutavad kliimamuutusi Eestis ja maailmas? Millised on inimtegevuse mõjud maakasutuse muutusele, liikide kasvukeskkondadele ja aineringele? Need on vaid mõned näited, millele otsitakse vastuseid loodusgeograafia ja keskkonnatehnoloogia õppetoolis. Selle juurde kuulub kaasaegne maastikulabor mullasüsiniku kvaliteedi, kasvuhoonegaaside ja isotoopide määramiseks ning mikrobioloogilisteks analüüsiks.

Kuidas looduslikke protsesse ja linnade laienemist satelliitide abil seirata? Kuidas hallata tänapäeval üha kasvavat asukoha andmete hulka ning koostada ning hallata ruumiandmebaase? Kuidas visualiseerida ruumiandmeid? Geoinformaatika ja kartograafia õppetoolis omandataksegi teadmisi just geoinfosüsteemide ja kaartide koostamisest, kaugseirest ning ruumianalüüsi meetoditest.

 


Bakalaureuseõppes ehk kõrghariduse esimesel astmel omandavad tudengid kolme aasta jooksul alusteadmised kõigil kolmel geograafia suunal. Õppekava saab vastavalt oma huvidele suunata valikainete ja kõrvaleriala läbimisega, samuti valitakse huvipakkuv teema lõputöö kirjutamiseks.


Magistriõppes on võimalik valida kahe õppekava vahel: eestikeelne „Geograafia“ ning ingliskeelne „Linnastunud ühiskonna geoinformaatika“. Magistritasemel õpitakse geograafiaalaseid teooriaid ja meetodeid ning eestikeelsel õppekaval toimub spetsialiseerumine - valitakse kas loodusgeograafia ja keskkonnatehnoloogia, inimgeograafia ja regionaalplaneerimise või geoinformaatika ja kartograafia suund.


Doktoriõppes arendatakse tudengite oskusi iseseisvalt probleeme tuvastada, analüüsida ja lahendusi välja pakkuda. Doktorikraadi omandanud saavad jätkata tööd ülikoolides, rahvusvahelises teaduses või ka tippspetsialistidena oma erialal.

Täiendusõpe

TÜ geograafia osakonnas on alates 2021/2022 õa sügissemestrist võimalik omandada kahte täiendusõppeprogrammi:

Mitmeid õppeaineid on võimalik läbida ühekaupa, valides sobivad õppeained välja tasemeõppe õppekavadest.

Kümme põhjust, miks geograafia õppimine on kasulik

Kellena töötavad geograafid?

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!