Bakalaureuseõpe
Ühes mainekamas ülikoolide erialade pingereas „QS World University Rankings by Subject 2022“ paikneb Tartu Ülikooli GEOGRAAFIA eriala 151.-200. kohal. Tule õpi geograafiat ja saa osa maailmatasemel tunnustatud haridusest!
- Geograafia laiapõhjaline õppekava seob looduse, inimühiskonna ja infotehnoloogia erialad.
- Käsitletakse kiirelt arenevaid valdkondi ja moodsaid tehnoloogiaid, nt mobiilpositsioneerimine ja geoinformaatika.
- Õppekava valmistab ette planeerija, keskkonnaeksperdi ja geoinformaatiku ametiks.
Geograafia bakalureuseõppesse oodatakse kõiki neid, keda huvitavad inimesed ja loodus nende tegevuses ja toimimises planeedil Maa. Kui tahate ühendada loodus- ja sotsiaalteaduslikku lähenemist analüütilise mõtlemisega, või olete huvitatud mõnda neist mõtteviisidest sügavamalt uurima, eelkõige seda, kus asjad on ja mismoodi see asumine kusagil neid mõjutab, olete geograafia suunas kaldu. Geograafia uurimisteemad omavad kontakte pea kõigi olulisemate loodus- ja sotsiaalteadustega, aga ka paljude tehnika ning informaatika valdkonnaga. Huvid ulatuvad seejuures mikrotasandilt (nt aineringed) kuni globaalprobleemideni. Tänapäeval on tohutul hulgal asukoha andmeid (sh mobiilpositsioneerimise andmed ning satelliidipildid), mis on geograafide uurimise fookuses ning nende töötlemise, analüüsi ja visualiseerimise ehk kaartide valmistamise oskust õpetamisele pöörab õppekava olulist tähelepanu.
Kolmeaastase bakalaureuseõppe ja bakalaureusetöö kaitsmise tulemusena omandatakse bakalaureusekraad geograafias. Formaalset spetsialiseerumist ei toimu, kuid valikainete komplekti ja bakalaureusetöö teema alusel saadakse kitsam suunitlus geoinformaatika ja kartograafia; inimgeograafia ja regionaalplaneerimine või loodusgeograafia ja keskkonnatehnoloogia erialale. Geograafia bakalaureusekraad lubab jätkata Tartu Ülikoolis peale geograafia ka gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja, geoloogia, keskkonnatehnoloogia ja linnastunud ühiskonna geoinformaatika magistriõppekavadel. Geograafid on tihtilugu eksperdid, kes suudavad siduda omavahel erinevad valdkonnad ning näha seoseid erinevate protsesside vahel. Geograafia osakond kureerib olulisel määral ka geoloogia ja keskkonnatehnoloogia bakalaureuseõppekava, eelkõige selle ökotehnoloogia suunda. Seetõttu on võimalik oma bakalaureuse töö teha ka ökotehnoloogia valdkonnas. Bakalaureuseõppes spetsialiseerumist veel ei toimu.
Esmalt omandavad üliõpilased alusteadmised loodus- ja ühiskonnateadustest ning geograafia üldistest printsiipidest. Seejärel tegeletakse täpsemalt erinevate loodus- ja inimgeograafiliste teemade ja probleemidega, mis ulatuvad mikrotasandilt ülemaailmsete küsimusteni. Bakalaureuseõppes läbitavad kursused jagunevad kolme peamise suuna vahel, millele on võimalik spetsialiseeruda magistriõppes:
- Geoinformaatika ja kartograafia suunal omandatakse maamõõtmise, traditsiooniliste paber- kui ka veebikaartide valmistamise, ruumianalüüsi ja andmetöötluse oskused. Õpitakse looma ning kasutama tänapäevaseid geoinfosüsteeme.
- Inimgeograafia ja regionaalplaneerimise suunal omandatakse demograafia, ühiskonna- ja kultuurigeograafia ning linna- ja kohaliku arengu planeerimise alusteadmised.
- Loodusgeograafia ja keskkonnatehnoloogia suunal õpitakse tundma nii Eesti kui ka kogu maakera maastikke, kliimat, hüdroloogiat ja elusloodust.
Bakalaureuseõppes saab sügavamat huvi pakkuva suuna omandada vastavasisulise bakalaureusetöö kirjutamisega ja valikainete komplektiga paljude võimaluste hulgast, mida ülikool pakub.
Vaata lähemalt Tartu ülikooli õppeinfosüsteemist milline näeb välja 2021/2022 aasta õppekava.
Geograafia erialal toimub vaheldusrikas õppetöö, mis sisaldab nii teooriat kui ka rohkesti praktikat. Loengute kõrval toimuvad paralleelselt seminarid ning praktilised tööd. Üliõpilased teevad sealhulgas iseseisvaid uurimis- ning grupitöid. Arvestatav osa teadmistest ja oskustest kinnistatakse välipraktikate käigus. Lisaks on geograafia tudengitel võimalus käia õppeekskursioonidel nii Eestis kui ka välismaal, osaleda teaduskonverentsidel ning eksootilistel ekspeditsioonidel.
Üliõpilased õpivad kasutama kaasaegset tehnikat ja infosüsteeme, juba õpingute ajal on võimalik saada erialane praktikakogemus riigi- või eraettevõtetes. Õpingud Tartu Ülikoolis pakuvad võimalust osa võtta väga erinevatest e-õppe kursustest ning teiste valdkondade loengutest.
Tartu on üliõpilaslinn ja siinne suur tudengite hulk tagab parima keskkonna nii õpinguteks kui ka vaba aja veetmiseks. Geograafidel on traditsioonilised matkad, sportlikud ettevõtmised ja akadeemilised üritused. Noorgeograafide klubi EGEA ühendab aktiivseid geograafia huviga tudengeid, kes korraldavad kohtumisi potentsiaalsete tööandjatega, populariseerivad geograafiat kooliõpilaste hulgas ning organiseerinevad erinevaid väljasõite, reisiklubisid jpm. Lisaks on Tartus hulgaliselt tudengiseltse, klubisid, pika ajalooga korporatsioone ja organisatsioone, kus leida uusi huvitavaid tuttavaid ja tudengielu täiel rinnal nautida. Lisaks on osakonnas ka ingliskeelne magistriõpe ning rahvusvahelised õppejõud, mis võimaldab kogeda multikultuurset tudengielu.
Bakalaureuseõppe lõpuks on üliõpilane kogunud põhjalikke teadmisi loodus- ja ühiskonnateadustest, geoinfosüsteemidest ning geograafia põhivaldkondadest, samuti tunneb ta Eesti loodust ja selle regionaalseid iseärasusi. Erialaseks spetsialiseerumiseks ning kõrgema kvalifikatsiooni omandamiseks on tudengid oodatud jätkama haridusteed magistriõppes. Geograafide olulised tööandjad on mitmed ministeeriumid, riigiametid ja eraettevõtted, nt Regio, Maa-amet, Keskkonnaagentuur, PRIA jpt. Paljud geoinformaatikud ja kartograafid töötavad IT- ja kaardifirmades, riigiasutustes ja omavalitsustes. Loodusgeograafid võivad töötada keskkonnaspetsialistidena avalikus sektoris või eraettevõtetes. Inimgeograafia suuna lõpetajate võimalike ametite hulka kuuluvad näiteks planeerijad ja arendusspetsialistid planeerimisfirmades, riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes.
