Välismaale õppima

Geograafia bakalaureuseõppes on soovitatav läbida valikainete mooduli alamoodul mahuga 15 EAP - 18 EAP, st valikmooduli võib osaliselt või täielikult täita väliskõrgkoolis. Valik tuleks teha ainete seast, mis vastavad geograafia õppekava põhimõtetele ja eeskätt geograafia valikmooduli ainetele. Väliskõrgkoolis läbitud õppeainetega võib täita ka teisi mooduleid nt juhul, kui väliskõrgkoolis läbitakse enam õppeaineid kui valikmoodul mahutab või läbitud õppeaine sobib paremini mõnda teise moodulisse. Välismaal tehtud ainepunktide võrra on nende moodulite TÜ-s tehtav maht väiksem.

Välisõpingute õppeplaani koostamisel tuleb arvestada, et väliskõrgkooli õppeainete kuuluvuse õppekava alus- ja/või suunamoodulisse kooskõlastab programmijuht.

Geograafia magistriõppes on soovitatav läbida valikainete mooduli alamoodul mahuga vähemalt 15 EAP-d semestris, st valikmooduli võib osaliselt või täielikult täita väliskõrgkoolis. Väliskõrgkoolis läbitud õppeainetega võib täita ka teisi mooduleid nt juhul, kui väliskõrgkoolis läbitakse enam õppeaineid kui valikmoodul mahutab või läbitud õppeaine sobib paremini mõnda teise moodulisse. Oluline on silmas pidada, et õpingud väliskõrgkoolis võiksid olla seotud magistritöös sõnastatud eesmärkidega. 

Välisõpingute õppeplaani koostamisel tuleb arvestada, et väliskõrgkooli õppeainete kuuluvuse õppekava alus- ja/või suunamoodulisse kooskõlastab programmijuht.

Linnastunud ühiskonna geoinformaatika õppekaval õppides on osaliselt või täielikult soovitav väliskõrgkoolis läbida valikmoodul (20 EAP-d). Oluline on silmas pidada, et õpingud väliskõrgkoolis oleksid seotud magistritöös sõnastatud eesmärkidega. Väliskõrgkoolis läbitud õppeainetega võib täita ka teisi mooduleid nt juhul, kui väliskõrgkoolis läbitakse enam õppeaineid kui valikmoodul mahutab või läbitud õppeaine sobib paremini mõnda teise moodulisse, nt vabaainete moodul (10 EAP-d). Õppeainete valik on individuaalne ja tuleb kooskõlastada programmijuhiga.

Geograafia bakalaureuseõppes on välisõpingute jaoks kõige parem aeg V ja VI semester. Neile eelnevatel semestritel on kohustuslike ainete osakaal suur ning jälgida tuleb ka seda, et välipraktikad saaksid tehtud. Ka kolmandal õppeaastal on mõned kohustuslikud ained (nt Turismigeograafia, Maailmamajanduse geograafia, Kaugseire; Eesti keele suulise ja kirjaliku väljenduse õpetus); nende puhul on võimalik aga kokku leppida asendus või teha need ained ette (eelneval õppeaastal).

Kui on soov välismaale õppima minna V ja VI semestril, siis tuleb välismaale kandideerida teise õppeaasta kevadsemestril. Lisaks on võimalik VI semestriks välismaale minekuks kandideerida ka kolmanda aasta sügisel toimuval lisakonkursil (see toimub vabade kohtade olemasolul; siiani on lisakonkurss aga pea alati toimunud). Parem on aga kandideerida kevadel, sest siis on ülikoolide valik suurem. Viimasel semestril välismaale õppima suundujad peavad arvestama, et reeglina ei laeku väliskõrgkooli õppetulemused Tartu ülikooli semestri lõpuks, seega ei saa ka arvestada TÜ lõpetamisega välisõpingute semestri lõpus. 

Geograafia magistriõppes on välisõpingute jaoks kõige parem aeg III ja IV semester. Eelnevatel semestritel on kohustuslike ainete osa suur. Kui on soov välismaale minna III ja IV semestril, siis tuleb kandideerida esimese õppeaasta kevadsemestril. Lisaks on võimalik IV semestriks välismaale minekuks kandideerida ka kolmanda aasta sügisel toimuval lisakonkursil (see toimub vabade kohtade olemasolul; siiani on lisakonkurss aga pea alati toimunud). Parem on aga kandideerida kevadel, sest siis on ülikoolide valik suurem. Viimasel semestril välismaale õppima suundujad peavad arvestama, et reeglina ei laeku väliskõrgkoolist õppetulemused Tartu Ülikooli semestri lõpuks, seega ei saa ka arvestada TÜ lõpetamisega välisõpingute semestri lõpus.

Linnastunud ühiskonna geoinformaatika (Geoinformatics for Urbanised Society) õppekaval on kõige parem aeg välisõpingute jaoks III ja IV semester. Mõlemal juhul tuleb kandideerida esimese õppeaasta kevadel. IV semestriks välismaale minekuks on võimalik kandideerida ka sügisel toimuval lisakonkursil (see toimub vabade kohtade olemasolul; siiani on lisakonkurss aga pea alati toimunud).

Geograafia osakonna õppekorralduse spetsialist:
Heli Raagmaa
Tel: 737 5816
Vanemuise 46-326
heli.raagmaa@ut.ee

Geograafia õppekavade programmijuht:
Madli-Johanna Maidla
Tel: 737 6842
Vanemuise 46-242
madli-johanna.maidla@ut.ee

Geograafia osakonna Erasmuse koordinaator:
Birgit Viru
Vanemuise 46-339
birgit.viru@ut.ee

Karli Ülikool (Charles University in Prague)

Karli Ülikoolis pakutakse mitmeid inimgeograafia kursusi nii bakalaureuse kui ka magistri õppekava üliõpilastele. Suurem valik kursusi just magistrantidele (nt Urban Social Geography: Key Theoretical Approaches; Urban Social Geography: Contemporary Issues). Ingliskeelsete kursuste täpsema nimekirja leiab siit.

Ülikoolidevahelise koostöölepingu alusel saab ühel õppeaastal Tartu Ülikoolist Karli Ülikooli minna 4 üliõpilast (bakalaureus, magister või doktor).

Franche-Comté Ülikool (University of Franche-Comté)

Franche-Comté Ülikool on Prantsusmaal Besançoni linnas asuv ülikool, kus õpib üle 24 000 üliõpilase. Franche-Comté Ülikooli geograafia ja planeerimise osakond pakub mitmeid inglise keelseid kursusi peamiselt just magistri õppekava üliõpilastele.
Näiteid pakutavatest kursustest:
Programming for GIS with Python
Urban & Regional planning project
Written communication for new medias in urban and regional planning
Comparative planning systems : France and UK
GIS project

Ülikoolidevahelise koostöölepingu alusel saab ühel õppeaastal Tartu Ülikoolist Franche-Comté Ülikooli minna 2 üliõpilast (bakalaureus või magister).

Praha Maaülikool (Czech University of Life Sciences Prague)

Praha Maaülikool pakub mitmeid loodusgeograafiaga seotud kursusi nii bakalaureuse kui ka magistri õppekava üliõpilastele, eriti soovitaks sinna minna üliõpilastel, kel on huvi keskkonnaga seotud teemade vastu. Rohkem infot välisõpingute kohta Praha Maaülikoolis leiab siit.

Ülikoolidevahelise koostöölepingu alusel saab ühel õppeaastal Tartu Ülikoolist Praha Maaülikooli minna 2 üliõpilast (bakalaureus, magister või doktor) kas üheks semestriks või terveks õppeaastaks.

University of Ljubljana (täpsem info tulemas)

Salzburgi Ülikool (University of Salzburg)

Salzburgi Ülikooli geoinformaatika osakond pakub välistudengitele mitmeid erinevaid ingliskeelseid ainekursusi. Ülikoolidevahelise koostöölepingu alusel saab ühel õppeaastal Tartu Ülikoolist Salzburgi Ülikooli minna 1 üliõpilane magistri- või doktor.

Näiteid pakutavatest ainekursustest:
Visualisation and Cartography
Spatial Analysis
OpenGIS and Distributed GI Infrastructures
Introduction to Geoinformatics
Remote Sensing and Image Processing

Täpsema ülevaate pakutavatest ainekursustest leiab siit.
Muu oluline info vahetusüliõpilastele leitav siit.

Palacký Ülikool Olomoucis (Palacký University Olomouc)

Palacký Ülikool Olomoucis pakub väga palju erinevaid geograafiaalaseid ainekursusi (inglise keeles). Nende hulgas on mitmeid geoinformaatikale spetsialiseerunud kursusi nii sügis- kui ka kevadsemestril. Ülikoolidevahelise koostöölepingu alusel saab ühel õppeaastal Tartu Ülikoolist Palacký Ülikool Olomoucis minna 2 üliõpilast bakalaureuse- või magistriõppe tasemelt.

Mõned näited pakutavatest kursustest:
GIScience for Geographers
Remote Sensing Principles
New Issues of Geosciences
Technologies in Geographic Information Science
Geographical Information Systems

Ainekursuste täieliku nimekirja leiab siit (Short-term courses - Geosciences).
Info Erasmus+ programmi kohtaleitav siit.

Merli Ilves:

Veetsin 2018. aastal kevadsemestri Prahas Karli Ülikoolis. Elada neli ja pool kuud Eesti-suuruses linnas kedagi tundmata kõlas alguses hirmutavalt, kuid tagantjärele mõeldes oli see üks vägev aeg. Ülikoolipoolne info oli põhjalik ning seetõttu õnnestus ka kiirelt sisse elada. Majutuseks valisin ühiselamu. Kooli jõudmiseks kulus küll nii minnes kui ka tulles ühistranspordiga 45 minutit, aga kolm korda odavam majutuskulu oli selle kannatamiseks piisav argument. Erasmuslaste eest hoolitseti Prahas väga hästi. Pidevalt korraldati ägedaid ekskursioone, oli selleks siis suusamatk mägedes või külaskäik presidendilossi. Ka ingliskeelne õppetöö ei tundunud pärast esimesi loenguid nii õudne. Enamikul inimestel, nii õppejõududel kui ka tudengitel, pole see ju emakeel, seega kartused eneseväljendamise osas hajusid kiirelt. Ka kõik läbitud kursused olid väga põnevad ja igati tehtavad. Siit võib leida loetelu geograafia õppeainetest, mille vahel sai valida. Aga kui juba Erasmusega vahetusüliõpilaseks tulla, siis tasub seda aega igati ära kasutada. Õppetöö kõrvalt käisime me pea igal võimalusel kas Prahat ennast avastamas või tutvusime ümberkaudsete linnadega. Olles geograafidega mestis, siis tüüpiliselt võtsime ette ka igasugu matku ja reise. Kuna Praha paikneb Euroopa mõistes väga soodsas asukohas, oli patt seda võimalust mitte kasutada. Nende väheste kuude jooksul jõudsin käia Belgias, Itaalias, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Slovakkias ja Ungaris. Erasmuse semestrist on jäänud mind saatma uskumatud mälestused, imelised sõbrad ja uued teadmised. Kindlasti soovitan ka jäädvustada oma kogemust blogis või muul moel, hiljem on jälle vahva meenutada, aga samal ajal saab hoida lähedasi-tuttavaid oma tegemistega kursis! Igal juhul soovitan ülikooliajal Erasmuse võimalust kõigil kasutada.

Anni Kaup: Ajast Euroopa südames

Jah, võtta vaheaasta pärast baka kättesaamist oli mu mõtetes väga ammu ning teha seda läbi Erasmuse tundus rohkem kui ahvatlev pakkumine. Teadsin algusest peale, et sihtkohaks saab olenemata valikuvõimalustest Praha ja üks semester ei täida mu hinge nii nagu tahaksin. Pärast üldse mitte hullu paberimajandust oli asi ametlik - 2018/2019. õppeaasta veedan Prahas Karli Ülikoolis.

Ülikool oli tore, ained põnevad ja loomulikult sain osa klassikalisest erasmuslase pidu pidu otsa elustiilist, kuid see on tavaline osa Erasmuse vahetusest. Reisisin nii, kuis jaksasin, sest Tšehhis sõidab tudeng 1€ eest 100km rongis ka kõige kaugemasse külla ja lendab Prahast mõnekümne euroga üle Euroopa ja tuleb tagasi ka. Kesk-Euroopa ühendatus muu maailmaga on kadestamist väärt.
Kuid kõige suuremaid emotsioone pakuvad siiski inspireerivad inimesed erinevate elude ja kultuuritaustadega, keda välismaal olles kohtad. Lugematuid tunde huvitavaid vestlusi ja maailmapiltide jagamist tõestab jällegi, kui rikkalik ja mitmekesine on maailm. Ja see on värskendav. Ilma töövestluse, pedagoogilise tasuta, perfektse inglise keeleta sattusin juhuse tahtel tööle rahvusvahelisse eelkooli, kus õpetasin lastele inglise keelt kõige kirevamas seltskonnas. Olen neile usalduse ja kogemuse eest tohutult tänulik.

Praha ei ole Tšehhi ja vastupidi. Praha on Euroopa süda ja turismimeka: turiste on meeletult, olenemata ajast, kohalikele ei meeldi, kuid mulle sobis. Linnast välja sõites võtavad vastu maaliline maastik, sajad matkarajad ja väikesed külakesed. Tšehhid on väga sarnased eestlastele, kuid neis on tibake rohkem temperamenti, vabamat ellusuhtumist, julgemat pealehakkamist ja koeraarmastust. Keerulise ajalooga lihtne rahvas nagu meiegi.
Kokkuvõttes - ärge jätke ennast ilma võimalusest elada teises keskkonnas ja seda veel ülikooli hoole all. Ma ei saaks olla rohkem tänulik endale, et selle tee ette võtsin.

Jürgen Pikk:
Käisin 2019. aasta kevadel vahetussemestril Łódźis, Poolas, õppisin Łódźi Ülikoolis. Tegemist on endise tööstuslinnaga, mis võib esmapilgul jätta veidi masendava ja armetu mulje, kuid aja möödudes õppisin seda kohta hindama. Kogu linn on nagu üks suur Telliskivi loomelinnak – vanadele tehasehoonetele on antud uus elu, loodud on stiilseid uue ja vana kooslusi, iga nurga taga on tänavakunsti. Üle linna paiknevad endiste tehasteomanike uhked lossid.

Ülikoolis pakuti inglisekeelseid geograafia aineid vähe, kuid see-eest olid need huvitavad. Õppisin maastikuökoloogiat, mentaalseid kaarte ja hüdroloogiat. Võtsin aineid juurde rahvusvaheliste suhete instituudist, mis oli põnev vaheldus minu tavalisele õppekavale. Üldiselt olid kõik ained Tartu Ülikooli omadest lihtsamad, aga mulle kui vahetusõpilasele ei tekitanud see sugugi kurbust – jäigi rohkem aega muudeks tegevusteks.

Vahetussemestrile minemiseks on palju häid põhjuseid, üks nendest on reisimine. Mul õnnestus läbi käia kõik suuremad Poola linnad ja teha väike põige ka Ukrainasse, kus muuhulgas külastasin näiteks Tšernobõli. Samuti tutvusin paljude värvikate inimestega väga erinevatest maailma riikidest, mis avardas mu silmaringi. Õppisin ka üht-teist iseenda kohta – tulevikus ma enam välismaal pikemalt elamist kindlasti ei karda. Jäin oma kogemusega rahule, soovitan ka kõigil teistel oma õpingute jooksul kas või korra Eestist kaugemal käia.