Erialapraktika

Erialapraktikat saab üliõpilane sooritada kahe aine raames:

LTOM.02.020 Erialapraktika (2 EAP) - bakalaureuseõppes
LTOM.02.054 Erialapraktika (6 EAP) – magistriõppes

Erialapraktika eesmärgiks on anda kogemus praktilise töökeskkonna ja meeskonnatöö toimimisest geograafia õpitaval suunal. Üliõpilane viibib praktikal ülikoolivälises organisatsioonis või ettevõttes, tutvub asutuse töö olemusega, selle meeskonna ja struktuuri toimimispõhimõtetega. Praktika käigus õpib üliõpilane aru saama meeskonnatöö rollidest, kohustustest reaalse töö keskkonnas, tulevase elukutse perspektiivi nägema. Bakalaureuseõppes on aktsepteeritud ka vaatluspõhine praktika, mille käigus üliõpilane töövarjuna tutvub erialalise töö spetsiifikaga, magistriõppes eeldatakse praktikal osalemist tööprotsessis.


Praktika kestus


Praktika kestus sõltub õppeastmest.

LTOM.02.020 Erialapraktika (2 EAP) puhul bakalaureuseõppes on praktika kestus miinimumina 40 tundi, soovitavalt kaks kuni kolm nädalat. Praktika läbimise eest saab üliõpilane 2 EAP.

LTOM.02.054 Erialapraktika (6 EAP) puhul magistriõppes läbitakse see kahes osas. Esimeses osas (1 EAP) otsib üliõpilane praktikakoha erialases asutuses või ettevõttes ning koostab ja esitab praktika tööplaani. Teises osas (5 EAP) üliõpilane töötab minimaalselt 120 tundi, soovitatavalt kauem valitud praktikakohas, kus ta lahendab koha peal meeskonnas töötades praktilisi ülesandeid. Üliõpilane peab praktikapäevikut, mille põhjal koostab praktikaaruande. Pärast praktikat kaitseb üliõpilane komisjoni ees praktikaaruande.


Toimumise koht


Praktikat võib sooritada nii avalik-õiguslikes asutustes, ametites, organisatsioonides, riiklikes ettevõtetes, kohalikes omavalitsustes ja nende ametites ning loomulikult ka eraettevõtetes. Samuti võib praktikat sooritada rahvusvahelistes organisatsioonides. Välismaal läbitud praktikale kehtivad samad kriteeriumid, mis Eestiski. Nõuandeid ja soovitusi, mida välismaal läbitava praktika puhul tähele panna, leiab õpirände keskuse lehelt.


Praktika sisu ja juhendamine


Praktika sisuks on töö, mis on seatud töökorraldusega praktikakohal ja mida praktikakohapoolne juhendaja usaldab üliõpilasele oma äranägemise järgi. Bakalaureuseõppes läheb praktikana arvesse ka vaatluspraktika, mille käigus üliõpilane jälgib töö toimimise protsessi. Praktikandil on kaks juhendajat: praktikakohapoolne ja ülikoolipoolne juhendaja. Praktikakohapoolne juhendaja tagab praktika toimimise praktikakohas. Ülikoolipoolseks juhendajaks on aine vastutav õppejõud. Tema käest saab üliõpilane vajadusel ka ülikoolipoolse soovituskirja ja/või praktikalepingu. Enne praktikale minekut peab üliõpilane teavitama ülikooli praktika toimumise kohast, praktika juhendajast, praktikandi töökohustustest ning praktika kestvusest. Aine vastutav õppejõud hindab kavandatava praktika vastavust õppekavas nõutule.


Praktikakoha leidmine ning töötingimused


Iga üliõpilane vastutab praktikakoha leidmise eest ise. Praktika toimub reeglina tasuta, tööandjaga kokkuleppel ka tasu eest. Võimaliku tasu ning töö- ja elamistingimused lepib üliõpilane tööandjaga ise kokku.
Mitmed praktikakohad on huvitatud praktikalepingu sõlmimisest. Ülikoolil on välja töötatud lepingute põhjad, mida võib vajadusel kasutada:

• 31 Praktikalepingu näidis, kolmepoolne tasustamata
• 32 Praktikalepingu näidis, kolmepoolne tasustatud

 

Hindamine


Bakalaureuseõppes on erialapraktika mittehindeline. Lõpliku arvestuse saab üliõpilane peale aruande esitamist ja praktikakohapoolse juhendaja tagasisidet. Viimane tähendab kirjalikku kinnitust (e-kiri), mis ajavahemikul ja tööülesannetega üliõpilane ettevõttes viibis, kuid võib sisaldada ka hinnangut üliõpilase hakkamasaamise ja sobivuse kohta. Magistriõppes on erialapraktika hindeline. Lõplik hinne kujuneb aruande, selle kaitsmise ning praktikakohapoolse juhendaja hinnangu põhjal. 
Praktikaaruande koostamisel võib aluseks võtta EAS-i näidisaruandevormi https://www.eas.ee/images/doc/ettevotjale/arendamine/t-ja-o/praktikaaruandejuhend.pdf
Praktikaaruandes peab lisaks tegevusaruandele olema eneseanalüüsi osa. Selles mõtestab üliõpilane praktikakohas rakendatud erialased oskused lahti tööülesannete täitmise valmiduse, sh. varem läbitud õppekava suhtes, ning analüüsib praktika käigus omandatud oskusi, teadmisi ja kogemusi.

#õppimine
LT lõpuaktus 2022

Magistriõppe lõpuaktus 2023

#õppimine
LT lõpetamine 2022

Bakalaureuseõppe lõpuaktus 2023

#õppimine
2021/2022. akadeemilise aasta avamine. Foto: Andres Tennus

Tartu Ülikooli uus õppeaasta algab üliõpilaste meeleavaldusega