Uurimisteemad

Uurimisvaldkonnad: geoinformaatika

Uurimisteemad:

• Maastikumustri sesoonsed erisused satelliidipiltidel.

Uurimisvaldkonnad: kartograafia, geoinformaatika, maamõõtmine, toponüümika

Uurimisteemad:

• Kartograafilised kujutusviisid: nt dünaamiliste nähtuste kujutamine kaardil; anamorfooskaartide konstrueerimine; ajalis-ruumiliste nähtuste kujutamine; turismikaartide eelistused ja sihtgrupid
• Kaardianimatsioonid: nt kartograafiliste elementide animeerimisvõimalused
• Reljeefimodelleerimine: nt rannajoone rekonstruktsioonid; vaateväljade planeering
• Toponüümika: nt piirkonna kohanimede tekke ja arengu kaardianalüüs
• Teemakaartide praktiline koostamine ja vormistamine: nt Eesti atlase temaatilised kaardid; piirkondlikud teemakaardid; digitaalse Eesti atlase loomine kooliatlase baasil
• 3D kartograafia: nt ruumiliste linnamudelite rakendamine
• Ajaloolised kaardirekonstruktsioonid: nt teedevõrgu kujunemine
• Kaugseireandmete kasutamine: nt maastiku muutuste uurimine
• Geodeesia, kaardistamine: nt andmete kogumine välitöödel
• Võrgustikuanalüüs: nt Tartu tänavavõrgu transpordiülesanded

Uurimisvaldkonnad: geoinformaatika, kaugseire, veebikaarditeenused ja ruumiandmebaasid, modelleerimine ja masinõppe

Uurimisteemad:

• Soojussaarte dünaamika, elanikkonna haavatavuse analüüs

Linnastumine kiiresti arenev protsess. Uute arendustega kasvab iga aastaga linna soojussaare (UHI) ulatus. Linnaplaneerimise seisukohalt on oluline teadvustada uusarenduste tegelikku mõju: uute kuumasaarte tekkekohti, nende kuju ja suurust, seoseid erinevate maakasutuse liikide ja olemasoleva haljastusega. Vajalikud on head ruumiandmete analüüsi (vektor ja raster) oskused; eeliseks on teadmised kaugseireandmete töötlemisest.

• Maapinna temperatuuri ja öökülmade ajalisruumiline dünaamika Eestis

Vajalikud on head ruumiandmete analüüsi (vektor ja raster) oskused; eeliseks on teadmised kaugseireandmete töötlemisest.

• Taimkatteindeksitel põhinev põllukultuuride fenoloogia pikaajaliste kaugseisre aegridade abil

Põllukultuuride fenofaaside täpne tuvastamine on oluline potentsiaalse saagikuse hindamiseks ning ilmastikust või muudest teguritest tingitud taimearengu anomaaliate tuvastamiseks. Muutuva kliima tingimustes on oluliselt muutunud ka fenofaaside ajastus. Sattelliitandmete põhjal arvutatud taimkatteindeksid (nt. NDVI) ja nende aegread võimaldavad luua tüüpilised fenoloogilised profiilid ning hinnata eri kultuuride arengus esinevaid anomaaliaid.

Vajalik on ruumianalüüsi (vektor- ja rasterandmestik) oskus, kaugseire andmete töötlemise kogemus tuleb kasuks.

• Maailma soode maakattetüüpide geoinfosüsteem

(Ülo Mander, Jaan Pärn, Valentina Sagris)

Vajalik on ruumianalüüsi (vektor- ja rasterandmestik) oskus ja hea loodusgeograafia tundmine.

• Globaalsete N2O andmebaaside geoinformaatiline võrdlus

(Ülo Mander, Jaan Pärn, Valentina Sagris)

Vajalik on ruumianalüüsi (vektor- ja rasterandmestik) oskus ja hea loodusgeograafia tundmine.

Uurimisvaldkonnad: Veebi GIS, uudsed andmekuubi lahendused, ruumiandmete infrastruktuur, ruumiline masinõpe

Uurimisvaldkonnad: maastikuelemendid, GeoAI

Uurimisteemad:

• Mitmeklassiline väikeste maastikuelementide tuvastamine süvaõppe abil

Viimastel aastatel on süvaõpet kasutatud väikeste puittaimestikuga maastikuelementide, nagu hekid ja põllusaared, automaatseks kaardistamiseks aerofotodelt ja satelliidipiltidelt. Enamik varasemaid uuringuid on tuginenud konvolutsioonilistele närvivõrkudele (CNN), mis on eelnevalt treenitud tavapäraste fotode (nt ImageNet andmestiku) peal. Kuigi selline lähenemine on paljulubav, on sellel endiselt raskusi erinevate puittaimestikuga maastikuelementide eristamisel. Käesolev magistritöö uurib, kas kaugseirepiltidel eeltreenitud mudelid suudavad anda paremaid tulemusi. Töö keskendub mitmeklassilise segmenteerimise mudeli arendamisele ja testimisele, mis suudaks eristada põllumajandusmaastikul erinevaid puittaimestikuga maastikuelementide klasse. Mudeli treenimiseks ja hindamiseks kasutatakse avalikult kättesaadavaid ortofotosid ja olemasolevaid maastikuelementide kaarte. Projekt eeldab häid Pythoni programmeerimisoskusi ning huvi GeoAI vastu. Töö kaasjuhendajaks on Muhammad Afif Fauzan.

• Kuidas on erinevad väikesed maastikuelemendid esitatud tunnusruumis (embedding space)?

Viimase kümnendi jooksul on süvaõpe muutunud laialdaselt kasutatavaks piltide analüüsimisel, sealhulgas väikeste maastikuelementide (nagu hekid, põllusaared, kiviaiad ja kraavid) tuvastamisel kaugseire andmetest. Süvaõppe keskne idee on see, et mudelid õpivad esitama objekte punktidena nn tunnusruumis (inglise keeles embedding space). Selles ruumis grupeeruvad sarnaste visuaalsete omadustega (nt kuju, tekstuur, värvus) objektid üksteisele lähemale, samas kui erinevad objektid paiknevad üksteisest kaugemal. See muudab mudelile klassifitseerimise ja objektide eristamise lihtsamaks. Käesolev töö uurib, kuidas erinevad väikesed maastikuelemendid on tunnusruumis esitatud. Eelkõige võrreldakse juhendatud õppemeetoditega (tuginevad märgendatud andmetele) ja juhendamata (suudavad ise õppida suurtest märgendamata andmestikest) meetoditega loodud tunnuseid. Uuringus kasutatakse avalikult kättesaadavaid ortofotosid, digitaalseid kõrgusmudeleid ja olemasolevaid maastikuelementide kaarte. Projekt eeldab häid Pythoni programmeerimisoskusi ning huvi GeoAI vastu. Töö kaasjuhendajaks on Muhammad Afif Fauzan.

Uurimisvaldkonnad: sisse- ja väljaränne, siseränne, diasporaad, ees- ja vastulinnastumine, töö- ja eluasememobiilsus, etniline ja sotsiaalmajanduslik segregatsioon

• Elukohasegregatsioon Tallinnas

Eesmärgiks on analüüsida elukohtade jaotuse muutust Tallinna linnaregioonis alates 1989. aastast longituudvaates. Oluline on õppida kasutama erinevaid segregatsiooni indekseid ning longituudandmete (nt sündmuslooline analüüs/event history analysis) analüüsi meetodeid. Töö toimub õppetooli teadustöö raames ning toimub kaasjuhendamises.

• Uusisserändajate arvu muutus, saabujate geograafia ja paiknemine Eestis/Tallinnas

Eesmärgiks on analüüsida rändepöörde tulemusel kasvanud uussisserännet Eestisse. Oluline on õppida kasutama segregatsiooni indekseid ning longituudandmete (nt sündmuslooline analüüs/event history analysis) analüüsi meetodeid. Töö toimub õppetooli teadustöö raames ning toimub kaasjuhendamises.

• Koolisegregatsioon Eestis/Tallinnas

Eesmärgiks on analüüsida koolikohtade jaotuse muutust Tallinna linnaregioonis alates 1989. aastast longituudvaates. Oluline on õppida kasutama erinevaid segregatsiooni indekseid ning longituudandmete (nt sündmuslooline analüüs/event history analysis) analüüsi meetodeid. Töö toimub õppetooli teadustöö raames ning toimub kaasjuhendamises.

• Segregatsiooni ja mobiilsuse seosed Tallinna linnaregioonis

Eesmärgiks on analüüsida erinevate rahvastikurühmade (sugu, vanus, amet, rahvus) elukohti ja mobiilsust. Oluline on õppida kasutama küsitlusandmete ja mobiilpositsioneerimise teel saadud andmeid, olulised on GIS alased oskused. Töö toimub õppetooli teadustöö raames ning toimub kaasjuhendamises.

• Uued tehnoloogiad linnade analüüsimisel

Eesmärgiks on viia ennast kurssi uute tehnoloogiate (droonid, näotuvastuse tehnikad) jne kasutusvõimalustega linnade uurimisel, fookusega mobiilsisuse ja segregatsiooni uurimine. Oluline on uudishimu ja soov laiendada linnade uurimist seni vähe tuntud territooriumitele. Töö toimub õppetooli teadustöö raames ning toimub kaasjuhendamises.

• 3D linnamudeli koostamine

Eesmärgiks on luua Tallinna 3D linnamudel ning sisustada seda olemasolevate andmete, sh Google avaandmetega eluruumidest, töökohtadest, koolidest ning muudest olulistest tegevuskohtadest. Oluline on uudishimu ja soov laiendada linnade uurimist seni vähe tuntud territooriumitele. Töö toimub õppetooli teadustöö raames ning toimub kaasjuhendamises.

• Eestlased maailmas

Eesmärgiks on selgitada Eestlaste arvu muutust maailmas ning sügavuti Soomes elavaid eestlasi. Oluline on ettevõtlikkus andmete otsimisel väliskogukondades ning töötamine küsitlusandmetega. Töö toimub õppetooli teadustöö raames ning toimub kaasjuhendamises.

Uurimisvaldkonnad: : inim-, linna-, majandus-, sotsiaalgeograafia

Uurimisvaldkonnad: regionaalne ja kohalik innovatsioon, regionaalne identiteet, eestvedamine (leadership) avalikus sektoris, maapiirkondade struktuurimuutus, tööstuse ja investeeringute paiknemine ruumis, rohe-, sini- ja hõbemajanduse võimalused, kohaliku omavalitsuse arengu kavandamine ja strateegiad

Peamised uurimisvaldkonnad ja võimalikud uurimisteemad, mida saab konkretiseerida lähtuvalt üliõpilase või tema tööandja huvist:

• Ääremaapiirkondade struktuurimuutus ja ressursimajandus
  • Uute rohe-, sini- ja hõbemajanduse ettevõtete paiknemine.
  • Uus energeetika ja uue tööstuse paiknemine Eestis.
  • Rohepööre ääremaal: võimalused ja eeldused ettevõtlusinnovatsiooniks.
  • EL regionaal- ja innovatsioonipoliitikate mõju majanduse geograafiale
  • Keskkonnadirektiivide sünd ja rakendamine: idee, läbisurumine, teostus ja tegelikkus kohtadel.
  • Geopoliitika naasmine, sõdiva riigi naabrus ja piiriregioonide areng.
  • LEADER programmi geograafia ja selle muutumine erinevate Euroopa maade näidetel.
  • Hõbemajanduste asustust muutev geograafia.
  • Regionaalne innovatsioon ja kõrgkoolide roll regionaalarengus.

• Regionaalne identiteedi mõju haldusele ja arengule.
  • Regionaalse identiteedi mõju kohtade sotsiaal- ja inimkapitalile.
  • Koha füüsiline atraktiivsus ja identiteet: kuidas see mõjutab uhkus ja piinlikkust?
  • Mõisate ja ajaloo mõju kohtade atraktiivsusele.
  • Koha füüsiline atraktiivsus ja identiteet: kuidas see mõjutab uhkust ja häbi?
  • Sotsiaalne innovatsioon ääremaal: kuidas vältida marginaliseerumist ja identiteedi lahustumist?
  • EL raha ja identiteet: struktuurivahendite mõju Euroopa identiteedi kujunemisel

• Eestvedamine (leadership) ja arenguplaneerimine avalikus sektoris.
  • Sotsiaalmeedia ja avalik planeerimine: võimalused ja ohud.
  • Eestvedamine (leadership) ja institutsionaalne muutus ääremaalistes piirkondades.
  • Regionaalse identiteedi mõju juhtide otsustele ja ettevõtlus arengule.
  • Planeerimiskultuuri muutus Eestis Ida-Euroopas Hofstede kultuuridimensioonide teooria raamistikus.
  • Multilokaalsuse tegurid ja osaajaelanike osalemine kohalikus elus.
  • Osikud ja suvikud – kohaliku arengu kasutamata ressurss.

Uurimisvaldkonnad: sotsiaalmajanduslik ja etniline ebavõrdsus linnas, ränne Eestis ja linnaregioonides, eluaseme-eelistused, naabruskonnaprotsessid ja naabruskondade muutumine, linnaplaneerimise printsiibid, governance-teooriad, kaasav linnaplaneerimine, uued meetodid linnaplaneerimisel, kahanevate linnade ja regioonide strateegiad

Uurimisteemad:

• Eraüürisektor Eesti linnades kui nähtamatu elanikkond linnade planeerimisel

Linnaplaneerimine Eesti linnades arvestab peamiselt eraomanike vaadetega. Suuremates linnades on aga ka arvestatav eraüürisektor. Paljud linna saabujad, sh sisserändajad, alustavad oma eluasemekarjääri üüriturul. Mitmed naabruskonnad on kujunenud lävepakuks linna tulijatele. Kuidas üürnikud linna tajuvad ning millised on nende ootused linnaplaneerimisele? Oodatud on kriitilise mõtlemisega tudeng(id), kes oleks valmis põhjalikult töötama ka kirjandusega. Tõenäoliselt on see kvalitatiivne uurimisprojekt.

• Etnilised erinevused linna tajumisel ja ruumikasutuses

Traditsioonilised segregatsioonianalüüsid etnilistest erinevustes linnaruumis – erinevused elukohtades, töökohasegregatsioon, etnilise ja sotsiaalmajanduse ebavõrdsuse seosed ühiskonnas, eesti- ja venekeelse kooli mõjud paralleelühiskondade püsimisele. Uuemad linnaruumi kogemise erinevuse uuringud, nt eesti- ja venekeelse elanikkonna ruumikogemused avalikus ruumis ja ootused linnaplaneerimisele. Uussisserändajate eelistused linnaruumis ja linnaruumi kogemused. Võimalik on kujundada nii kvantitatiivne kui ka kvalitatiivne uurimisprojekt.

• Eluaseme- ja ruumimuutused kahanevates linnades

Eluasemesegregatsiooni ja naabruskondade muutumist on Eestis uuritud peamiselt kahes suuremas keskuses – Tallinnas ja Tartus. Oodatud on väiksemate linnade ja ääremaa regioonidega seotud elukohamuutuste ja elukohaeelistuse analüüsid. Näiteks, millist rolli mängib eeslinnastumine ja gentrifikatsioon ääremaa regioonides ja linnades? Võimalik on töö loendus- ja registriandmetega (ning nende kombinatsiooniga). Samuti on võimalikud regionaalplaneerimise suunitlusega tööd (kahaneva linna ja regiooni strateegiad), milles töövahendiks on intervjuud.

• Eesti siserände suunad ja eri rahvastikurühmade ränne

Eesti siserände suundi rahvastikurühmade lõikes on seni analüüsitud perioodide 1989-2000 ja 2000-2011 kohta. Oodatud on võrdlevad jätkuanalüüsid viimase kümnendi kohta. Kuidas on muutunud ja kes osaleb vastulinnastumises? Kuidas on muutunud eeslinnastumise ulatus ja sihtgrupid? Kuidas on muutunud eri vanus-, soo-, rahvus-, sotsiaalsete rühmade ränne Eestis? Üldjuhul on tegemist kvantitatiivse rahvastikuandmete analüüsiga. Oodatud on ka kvalitatiivse suuna tudengid, eelkõige rändepõhjuste uurimishuviga.

• Elukohaeelistused ja elukohamobiilsus linnades, naabruskondade muutumine

Linnanaabruskondade vaheline elukohamobiilsus perioodil 1989-2020. Millised naabruskonnad muutuvad atraktiivsemaks ja millised kaotavad atraktiivsust? Üldjuhul on see kvantitatiivne uurimisprojekt, elukohaeelistuse suunal rakendame intervjuumetoodikaid.

• Hargmaisus elustiilina

Eesti välisdiasporaa seosed Eestiga. Uussisserändajate kogukondade teke Eesti linnades. E-residentide kogukonna globaalsed võrgustikud.

• Eeslinnastumine ja kaugeeslinnastumine Eestis

Eeslinnastuvad ja kaugeeslinnastuvad rahvastikurühmad. Eeslinnastumise põhjused, ootused elukeskkonnale ja seotus linnaga. Eeslinnaelanike osalemine eeslinnaruumi planeerimisel. Eeslinna avaliku ruumi ja avaliku ruumi kasutuse analüüsid. Eeslinnavaldade planeerimisstrateegiad. Eeslinnade mitmekesisus Eesti linnaregioonides. Eeslinnastumine, kaugeeslinnastumine ja vastulinnastumine kui COVID-19 tervisekriisiga kohanemise strateegiad.

• Eesti 100 keskväljakute programmi raames ehitatud linnaväljakute kasutus

Viimastel aastatel on Eesti väikelinnades ja maakonnakeskustes avatud uued linnaväljakud. Nende mõjusid kogukonna ruumikasutusele, linnaelanike ja ettevõtjate hinnanguid on seni vähe uuritud. Küsitlus-, vaatlus- ja intervjuu-uuringud

• Uued linna rohekogukonnad

Linnaaianduse kogukondade elulaad ja ootused linnaplaneerimisele. Linnade rohepöörde algatuste analüüs.

Uurimisvaldkonnad: kultuurigeograafia, Eesti geograafia, Eesti geograafia ja kartograafia ajalugu

Uurimisteemad:

• Ajalooliste kaartide analüüs

Eesti rahvusarhiivis on säilitamisel arvukalt erinevaid ajaloolisi kaarte. Nende võrdlemisel tänapäevase maastikuolukorraga saab teha järeldusi maastikul toimuvatest protsessides, olgu selleks jugade taganemine, maatõus või maakasutuse muutus. 1) Maastikumuutused Väinatammi ümbruses (seosed maatõusu, maakatte muutuse, hüdrograafia ja eutofeerumisega); 2) Setomaa (Petserimaa) teedevõrk (poliitgeograafiliselt huvitava piirkonna teedevõrgu kujunemine).

• Eesti muinasaegne toponüümika

18. sajandil publitseeriti Läti Henriku kroonika ja sealt pärineb esmakordselt suur hulk meie ajaloolist toponüümikat. Neid nimesid hakati asetama ka kaartidele ning hiljem lisandus kaartidele kohanimesid ka teistest kroonikatest. Kui paljude kohanimede puhul on kokkuviidavus tänasega läbinähtav, siis mitemete kohanimede osas pole täit selgust. Töö käigus tuleb koostada kaartide põhjal Eesti muinasaegse toponüümika andmebaas ning analüüsida kohanimede püsivust, muutusi ning proovida täiendada meie teadmisi muinaseesti kohanimede geograafilisest tähendusest.

• Koguteos Tartu

1927. aastal ilmus Tartu koguteos, kuhu ühe kandva osa kirjutas magistritööna hilisem geograafiaprofessor Edgar Kant. Eesti rahvusarhiivis on säilinud selle Eesti teadusloo tippteose koostamist kajastavad materjalid. Bakalaureusetöö annnab ülevaate teoses sünnist ning Edgar Kanti ja geograafide rolliste selles.

• Ajalooliste kohtade muutus Eestis
  

https://ajapaik.ee/ andmebaasi põhjal analüüsida kohtade muutumist – sobilik bakalaureuse tööks. Tööl on praktiline väljund, mis lõpuks jõuab tagasi Ajapaiga portaali. Kaasjuhendaja geoinformaatikast.

• Ajalooliste fotode suunaanalüüs
  

https://ajapaik.ee/ andmebaasile fotode tegemise suundade analüüs ja otsingu arendamine – sobilik bakalaureuse tööks. Tööl on praktiline väljund, mis lõpuks jõuab tagasi Ajapaiga portaali. Kaasjuhendaja geoinformaatikast.

• Kaasaegse ettevõtluse onomastika

Kaasjuhendaja Ingmar Pastak
Eesti suuremates linnades on gentrifitseerumise protsessi tulemusena tekkinud mitmeid piirkondi, mis sisaldavad arvukalt toidukohti ja loomeettevõtteid. Kui hipsterlikku kultuuri vaadeldakse enamasti globaliseerumise ja inglisekeelestumise kontekstis, siis sealsete toidukohtade ja ettevõtete nimevalikul kasutatakse sageli eestikeelseid nimesid, mis jäävad võõramaalastele mõistetamatuks. Kas seesugune trend on midagi omast vaid Eestile või on see osa ülemaailmsetest protsessidest? Uurimistöö käigus analüüsitakse Eesti uusima toidukultuuri ja/või loomeettevõtete nimesid ning võrreldakse neid samaväärsetega teistest valitud Euroopa linnadest.

Uurimisvaldkonnad: inimgeograafia, mobiilpositsioneerimine, fenoloogia

Uurimisteemad:

• Ühistransporditeenuse vastavus igapäevasele pendelrändele tõmbekeskuste näitel (kaasjuhendaja: Martin Haamer)

Eesti Üleriigilise planeeringu Eesti 2050 raames läbi viidud toimepiirkondade uuring näitab väga intensiivset Tallinna mõjuala laienemist, seda ümbritsevate toimepiirkondade nõrgenemist või isegi kadumist. Toimepiirkonna tagamaal elavat inimeste jaoks on väga oluline, et neil oleks hea ühendus keskusega, sest seal on rohkem töökohti ja suurem valik teenuseid. Paljusid ühendab keskusega isiklik auto, aga suur osa peab toetuma ühistranspordi võimalustele. Kavandatavas uurimuses analüüsitakse, kuidas seostub ühistranspordi keskus - tagamaa otseühenduste võrk elu- ja töökohapõhise pendelrände võrgustikuga.

Taustast: Üleriigiline planeering 2050 | Riigiplaneering

• Eesti elanike liikuvusprofiilide koostamine GPS-andmete põhjal (kaasjuhendaja: Erki Saluveer, Positium)

Transport on enamuse aktiivse elanikkonna igapäevane vajadus. Need vajadused ja eelistused on sotsiaalsete rühmade lõikes väga erinevad. Mida täpsemalt osatakse neid vajadusi transpordikorralduses arvestada, seda mugavam ja efektiivsem on nii ühistranspordi ja teedevõrgu arendamine. Täna saadakse vastavaid teadmisi eelkõige regulaarselt läbi viidava liikuvusuuringu raames (https://www.transpordiamet.ee/EELU2021). Selle kulukus, lühike uurimisperiood (2 päeva inimese elust) ja väike valim on takistuseks liikumismustrite ja vajaduste ruumiliseks analüüsiks. Kavandatava uurimuse raames analüüsitakse liikuvusuuringu jaoks täiendava andmeallikana mobiilpositsioneerimise/GPSi andmete kasutamise võimalusi Eesti elanike liikuvusprofiilide koostamise kaudu.

Taustast: Varblane, 2020, Eesti elanike liikuvusprofiilid globaalsete trendide taustal

• Kliimamuutuste mõju talviste kalastusturistide mobiilsusele Eestis (kaasjuhendaja: Janika Raun)

Ilmastiku mõju inimeste liikumisele on tuntavaim ekstreemsete ilmastikutingimuste korral (tormituuled, intensiivne sadu, üleujutused, väga madal temperatuur jne). Kliima muutumise protsess on pikaajaline ja seetõttu avalduvad ka selle mõjud aeglaselt. Eestis on huvitavaks talviseks fenomeniks Läti kalameeste talvine saabumine Eestisse. Kuna nende külastuste peamine eesmärk on jääpealne kalapüük, siis on sihtkohtadeks nii Peipsi järv kui ka Pärnu lahe äärsed alad. Sellise kalapüügi eelduseks on piisavalt tugeva jääkatte olemasolu. Uurimistöös kasutatakse mobiilpositsioneerimise andmeid perioodist 2006 – 2024. Analüüsi käigus vaadeldakse talviste kalastusturistide hulka, Eestisse saabumise aega, külastuste kestust ja liikumismustreid seotuna ilmastikutingimuste ja seeläbi ka kliimamuutustega. Töös arutletakse talviste kalastusturistide külastuste ilmastikusõltuvuse üle ning milline on selle mõju kohalikule kogukonnale ning Eestile laiemalt.

Taustast: https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3224a8b-f4a1-4703-aa5d-c96bc9215e57/content

• Kliimamuutuste mõju turismile (kaasjuhendaja: Janika Raun)

Hoiatused, et Lõuna-Euroopa üha sagedasemad kuumalained jm ekstreemsed ilmastikutingimused tõrjuvad traditsioonilisest suvepuhkuste piirkonnast eemale ja/või muudavad selle külastuste mustreid on kestnud pikka aega. Kuna turismil on suur mõju majandusele (nt Eestis ca 8% SKT-st, aga Hispaanias 15% ning Horvaatias isegi 25%), siis on riikide jaoks väga oluline, et turistid tuleks tema juurde tagasi. Uurimuses kasutatakse TÜ mobiilsusuuringute labori unikaalset Eesti väliskülastajate mobiilpositsioneerimise andmestikku alates 2006. aastast ning analüüsitakse ilmastiku ja seeläbi ka kliimamuutuste mõju turistide hulgale, viibimise kestusele ja liikumismustritele.

Taustast: https://www.newsweek.com/costa-del-norte-97357

• Ajakasutuse ja liikuvuse uurimine GPS-andmete alusel

Inimeste ajakasutuse uurimiseks kasutatavaid andmeid kogutakse traditsiooniliselt päevikute ja küsitluste abil (Kuhu panevad Eesti inimesed oma vaba aja? | Statistikaamet). Tegemist on kuluka meetodiga. Lisaks on valim väike ja uuritav periood väga lühike. Käesolevas uurimuses käsitletakse GPS-andmete kasutamist traditsioonilise päevikuandmete alternatiivina. GPS peegeldab detailselt inimeste paiknemist ja liikumistrajektoore. Algoritmide abil on võimalik eristada nii peatuseid kui ka liikumist. Käesolevas uurimuses luuakse raamistik inimeste GPS-põhise ajakasutuspäeviku loomiseks ning pakutakse välja sellise andmestiku alusel arvutatavad statistilised näitajad.

• Mobiiltelefoni kasutamise rütmid

Vaatamata ühiskonna pidevale püüdlusele muutuda toimivaks 24/7, on inimene siiski väga selgelt rütmilise käitumisega. Kõige selgemini joonistub välja ööpäevase aktiivsuse käik; aktiivsus on erinev töö- ja puhkepäevade võrdluses; samuti mängib olulist rolli aastaaegade vaheldumine. Telefonide kasutamine peegeldab otseselt nende kandjate aktiivsust (kõige üldisemas tähenduses ärkvelolek vs. uni). Aktiivsuse mustrid võivad olla väga erinevad, näiteks maapiirkondade elanikud peavad varem ärkama, et kompenseerida kaugust töökohast ja teenustest. Tõestatud on, et inimeste ööpäevase aktiivsuse eelistused (ja kohustused) muutuvad elu jooksul. Erinevad on ka meeste ja naiste rütmid. Töö eesmärk on kirjeldada inimeste mobiiltelefonide kõnetoimingute rütmide mustreid ja erinevusi. Näiteks võib vastata küsimusele, kas maal elavad inimesed ärkavad varem kui linlased? Või uurida, kas suvisel ajal ollakse kauem üleval?

Seonduvalt: Öövalgus ja päevapimedus kustutavad eluküünlaid | Tervis | ERR

Uurimisvaldkonnad: linnageograafia, linnaplaneerimine, linnade areng, eluasemegeograafia ja –valikud, sotsiaalgeograafia

Uurimisteemad:

• Linnalised ebavõrdsused

Demograafilised, sotsiaalsed ja etnilised muutused linnalistes naabruskondades. Ränne muutuseid mõjutava tegurina. Etnilised erinevused sotsiaalses ja ruumilises mobiilsuses.
Sotsiaalsed ja ruumilised ebavõrdsused elamistingimustes.
Gentrifikatsiooniprotsessid, uuselamuehitus ja renoveerimine ja selle mõjud.

• Seosed elukoha naabruskondade paiknemise ja tegevusruumide vahel

Mobiilpositsioneerimise andmetel põhinev uurimistöö.

• Linnapiirkondade tunnetus ja eluasemevalikud

Linnaliste naabruskondade kuvandid (sh. piirkondade stigmatiseerimine) ja nende muutumine ajas

Turvalisuse tajumine linnalistes naabruskondades
Elukeskkonnaga rahulolu (sh soolised ja kogukonnaaspektid)
Noorte sisenemine eluasemeturule, noorte eluasemevalikud

• Sotsiaalsete võrgustike kujunemine ja tähtsus elukohas
  
• Koolisegregatsioon ja selle mõjud
  
• Välisrände suundumused

Välisrände suundumuste trendid
Eesti päritolu elanike integratsioon Soomes. Hargmaisus
Tagasiränne kodumaale
Uussisserändajate, sh Ukraina sõjapõgenike, elukohamustrid ja integratsioon Eestis
Uussisserändajate ja põgenikekriisiga toimetulek kohalikes omavalitsustes, regionaalsed erisused

Uurimisvaldkonnad: inimeste liikuvus, kestlik liikuvus, aktiivsed liikumisviisid, liikuvusega seotud praktikad, (eba)võrdsus, linnaplaneerimine, mobiilpositsioneerimine

Uurimisteemad:

Uurimisteemad on seotud projektiga „Kestlik liikuvus kõigile: potentsiaal, takistused, võimaldajad“, mille eesmärkideks on: 1) KAARDISTADA inimeste liikumiskäitumise praktikad ja mustrid; 2) MÕISTA liikumispraktikate kujunemist ning kestlike liikumisviiside omaks võtmist indiviidi ja ühiskonna tasandil; 3) ARENDADA kestliku liikuvuse potentsiaali leidmise mudel, mis aitab näha võimalusi liikumispraktikate säästlikumaks muutmiseks; 4) EDENDADA kestlikke liikumispraktikaid läbi koosloomeliste sekkumiste.

Uurimistööd võiksid aidata leida vastuseid järgnevatele küsimustele:

• Milliseid liikuvuspraktikaid ja -mustreid on võimalik tuvastada erinevates elamupiirkondades, arvestades elanike erinevat sotsiaalset tausta ja kohalikke liikumisvõimalusi?
• Kuidas kujundavad sotsiaalsete praktikate erinevad aspektid, nagu materiaalsed tingimused, kompetentsid ja tähendused, inimeste liikumiskäitumist ning kestlike liikumispraktikate omaksvõttu?
• Milline on potentsiaal suurendada kestliku liikuvuse osakaalu erinevates sotsiaalsetes ja elamupiirkondade elanike rühmades?
• Kuidas saab kestlikke liikumispraktikaid õiglasel viisil edendada koosloome põhimõttel kavandatud sekkumiste ja sihipäraste avaliku poliitika meetmete abil?

Andmeteks on küsitluse, nutitelefonipõhise rakendusega MobilityLog kogutud asukoha andmed, intervjuud, sekkumised ja nende kombinatsioonid.

Täpsem teema pannakse paika lähtuvalt tudengi huvist.

Kaasjuhendajateks võivad olla Veronika Mooses, Ago Tominga, Karl Saidla, Jaanika Jaanits, Keiu Telve, Amnir Hadachi, Li Tetsmann vastavalt teema spetsiifikale.

Uurimisvaldkonnad: etniline segregatsioon, etniline identiteet, siseränne, eluasememobiilsus, paneelelamupiirkonnad

Uurimisteemad:

• Paneelelamupiirkondade arengutrajektoorid

Erinevad paneelelamupiirkonnad võivad areneda väga erinevas suunas. See võib sõltuda näiteks paneelelamupiirkonna asukohast või ehitusajast. Tänu võimalusele kasutada nüüd ka 1989. aasta rahvaloenduse andmeid on võimalik võrrelda muutusi eri paneelelamupiirkondade sotsiaalmajanduslikus staatuses ja analüüsida mitmeid teisi käimasolevaid protsesse.

• Rahvusrühmade segregatsioon ja ränne; etniline identiteet

Eestis on palju uuritud eestlaste ja venelaste segregatsiooni ja seda kujundavaid tegureid (nt erinevusi rändes). Eestis elab aga suur hulk väiksemaid rahvusi, kes senistes uurimistöödes väga palju tähelepanu ei ole saanud. Põnev oleks vaadata, kus elavad näiteks mustlased, aserid ja mitmed teised väiksemad rahvused ja milline on aastakümnete jooksul olnud nende rändekäitumine. Lisaks oleks võimalik vaadata muutusi nende rahvuslikus enesemääratluses ning analüüsida elukeskkonna mõju sellele.

• Uussisserändajate elukohavalikud ja ränne

2015. aastal toimus Eestis rändepööre ja alates sellest ajast on Eestisse sisseränne ületanud väljarännet. Sisseränne on iga-aastaselt kasvanud, aga uussisserändajate kohta teame siiani veel üsna vähe. Töö eesmärgiks on analüüsida erinevate sisserändajate rühmade elukohavalikuid ja rännet Eestis. Millised sisserändajate rühmad asuvad elama rahvuskaaslaste lähedale, millised sisserändajate rühmad integreeruvad ruumiliselt Eesti ühiskonda paremini?

• Naabruskondade muutused

Naabruskonnad on dünaamilised ja nende koosseis on pidevas muutumises. Kuidas on linnade naabruskonnad ajas muutunud ning mis on seda kõige enam mõjutanud?

Uurimisvaldkonnad: linnageograafia, inimgeograafia, linnaplaneerimine

Uurimisteemad:

• Gentrifikatsioon ja kohaliku elanikkonna väljatõrjumine

Gentrifikatsioon on protsess, kus nooremad ja jõukamad ühiskonnarühmad kolivad piirkonda, kus seni elasid neist valdavalt madalama sissetulekuga inimesed. Selle tulemusel elavneb kohalik kinnisvaraturg, kortereid renoveeritakse ning tekib ka sageli uusi kogukonna- ja vaba aja veetmise kohti. Gentrifikatsiooniteooria toob välja, kuidas nimetatud arengud võivad põhjustada piirkonna taaselustamise kõrval ka pikaajalise elanikkonna väljatõrjumist, seda näiteks kiiresti tõusva üüri või teenuste hinna tõttu. Eesmärgiks on uurida, kas ja kuidas gentrifitseeruvate piirkondade elanikud tunnetavad väljatõrjumise survet. Sobiv meetod: kvalitatiivne intervjuu. Sobiv uurimisala: Kalamaja jt siselinna puitasumid Tallinnas, Karlova ja Supilinn Tartus, muu piirkond.

• Kohatunnetus, identiteet ja kuuluvustunne

Kultuuriline pööre inimgeograafias on pannud geograafe koha kontseptsiooni laiemalt mõtestama. Näiteks Yi-Fu Tuan näeb kohta kombineerides tema tähendust ühiskonnas ja üksikisikute sotsiaalseid praktikaid, mis luuakse inimeste selles kohas elamisesega ja sellega seotud olemisega. Nii võib ühte kohta linnaruumis näha erinevalt, sõltuvalt sellest, milline ja kui pikk on inimese seos antud kohaga. Kalamajas ja Karlovas läbi viidud intervjuud noorte inimestega on toonud välja huvitava avastuse: gentrifitseeruvate piirkondade noored aktiivsed elanikud kirjeldavad end oma linnaosas (mitte korteris ja majas) just kui tundvat kodus pärast napilt paari aastat seal elatud aega. Nii kiire kohatunnetuse või isegi -kiindumuse tekkimine väärib täiendavat uurimistööd. Magistritöö eesmärgiks on uurida kohaloome (ingl k place-making) protsessi üksikisikute ja - gruppide tasandil ning proovida aru saada, kuidas noored aktiivsed elanikud linnaosa ja linnaruumi tunnetavad.

• Eluaseme tähendus ja selle muutused Eestis

Nii mõnedki viimase aja teadusartiklid on täheldanud eluaseme tähenduse pikajalist teisenemist – eluaset nähakse üha rohkem investeeringuna ja kaubana kui igaühe elementaarse õigusena ja põhivajaduste ning heaolu tagajana. Ka Eestis on alates 1990ndatest kujunenud välja omanikuühiskond, kus eluaseme omamist peetakse tähtsaks, vastandudes mõneti nõukogudeaegsele ühisomandile. Viimaste aastate tormiline, Euroopas kõige kiiremini toimuv eluasemete hinnatõus on signaliseerinud samuti eluasemesse investeerimise kasulikkust. Viljar Arakas on näiteks meedias välja öelnud, et kinnisvara on luksus, mida igaüks ei peagi endale lubada saama. Eesmärgiks on uurida, kuidas on kodu ja eluaseme tähendus muutunud Eesti meedias ja/või teaduskirjanduses viimas(t)e aastakümne(te) jooksul ning kinnitada või ümber lükata nn eluaseme kaubastumise hüpotees. Sobiv meetod: diskursuseanalüüs

• Digipöörde mõjud loomeettevõtlusele

Loometegevust on klassikaliselt nähtud kui kindla kohaga seotut: on räägitud innovatsioonist, mis tekib just teatud kohtades (loomeinkubaatorites, iduettevõtete klastrites jm kohtades). Ka Eestist ja mujalt võib leida loomelinnakuid, -inkubaatoreid, jagatud kontoreid (ingl k co-working spaces), mis just kui töötaksid geograafilisest lähedusest kasu saades. Samas on kiire tehnoloogia areng muutnud ka loomemajanduse toimimist. Paljud loomeettevõtted juhivad töö- ja loomeprotsesse digitaalselt ning realiseerivad oma kaubad ja teenused internetis. Klassikaliselt kohapõhine loomemajandus on seeläbi väga huvitaval ristteel: ühelt poolt on jätkuvalt olulised füüsilised kokkusaamiskohad, samas on digimaailm üle võtmas teatud tegevusi. Eestis pole magistritöö tasandil uuritud, millised on digitaliseerumise mõjud loomeettevõtlusele. Eesmärgiks on näiteks uurida, millised on digitaliseerumise mõjud loomeettevõtlusele, millised on digitaliseerumise väljakutsed ja võimalused, kus paiknevad kaasaegsed loomeettevõtted? Sobivad meetodid: intervjuu, küsitlus, ruumiandmete analüüs

• Digitaalne innovatsioon maapiirkondades

Nutikad lahendused ja digitaalne revolutsioon seostuvad eelkõige linnadega. Neid on proovitud maapiirkondadesse luua, kuid sageli tuuakse välja maapiirkondade puhul takistusena vähest erasektori huvi, väikest tarbijaskonda, puuduliku andmejälje maapiirkondade kohta jms. Nii on suur osa kaasaegsetest nutikatest ja digitaalsetest teenustest (näiteks toidukullerid, sõidujagamine, kaugtööd toetavad lahendused) kasutatavad ja/või kättesaadavad rohkem linnades ja nende vahetus läheduses. Eesmärgiks on uurida paari-kolme maapiirkonna näitel, milliseid nutikaid-digitaalseid teenuseid maapiirkondade elanikud vajavad, millised teenused on hetkel kättesaadavad ning analüüsida, millised eeldused ja takistused on olemasolevate ja uute nutikate teenuste rakendamiseks. Sobivad meetodid: intervjuu, küsitlus

• Kaasaegse ettevõtluse onomastika

Kaasjuhendaja Taavi Pae

Eesti suuremates linnades on gentrifitseerumise protsessi tulemusena tekkinud mitmeid piirkondi, mis sisaldavad arvukalt toidukohti ja loomeettevõtteid. Kui hipsterlikku kultuuri vaadeldakse enamasti globaliseerumise ja inglisekeelestumise kontekstis, siis sealsete toidukohtade ja ettevõtete nimevalikul kasutatakse sageli eestikeelseid nimesid, mis jäävad võõramaalastele mõistetamatuks. Kas seesugune trend on midagi omast vaid Eestile või on see osa ülemaailmsetest protsessidest? Uurimistöö käigus analüüsitakse Eesti uusima toidukultuuri ja/või loomeettevõtete nimesid ning soovi korral võrreldakse neid samaväärsetega teistest valitud Euroopa linnadest.

Uurimisvaldkonnad: jätkusuutlikud linnad, mobiilsus ja keskkond

Uurimisteemad:

• Parkimiskohtade ristkasutuse potentsiaal Tartu näitel (koos Tartu linnavalitsuse ruumiloome osakonnaga)

Lõputöö eesmärk on mõista avaliku ja erasektori parkimiskohtade ristkasutuse potentsiaali ühest küljest parkimiskohtade nappuse leevendamiseks ja teisest küljest parkimiseks kasutatava linnaruumi vabastamiseks muude otstarvete jaoks. Spetsiifiline fookus on parklaalade ööpäevase kasutuse võimaldamisel ning selleks vajalike koostöömudelite loomisel. Empiiriline osa saab keskenduda konkreetsele näidisalale ja sellega seotud huvipooltele.

• Rongide ja busside kasutamise ajalisruumilised mustrid Eestis piletimüügi andmete põhjal: sisend liikuvusmudeli valideerimiseks

Ühistranspordi sõiduplaanide avaandmete kõrval pakuvad rongide ja maakonnaliinide busside piletimüügi- ning valideerimisandmed uusi teadmisi ühistranspordi kasutamise ajaliste ja ruumiliste mustrite kohta üle Eesti. Bakalaureuse- või magistritöö saab panustada LAAMa liikuvusmudeli projekti, toetades mudeli valideerimist ning seostades ühistranspordi kasutamist Eesti elanikkonna sotsiaaldemograafilise koosseisuga.

• Elektrisõidukite kasutamine ja laadimistaristu kättesaadavus erinevat tüüpi linnaosades (koos Daiga Paršovaga)

V2G-QUESTS projektis uurime elektrisõidukite kasutuse potentsiaali ja takistusi korterelamupiirkondades. Lõputöös on võimalik töötada intervjuude, fookusgruppide, küsitlusuuringu ja liiklusregistri andmetega, et mõista rahvastikurühmade käitumisvalikuid, võimalusi ja piiranguid põhjalikumalt. Liiklusregistri andmetega töödes panustad ka Eesti liikuvusmudeli prototüübi loomisse.

• Jalgrattakasutus Läänemere-äärsetes linnades (koos Veronika Moosese ja Elise Jaloneniga)

Cycle4Climate projekti fookuses on linnaelanike liikumiskäitumise muutus autokasutuselt jätkusuutlikele liikumisviisidele. Oleme läbi viinud liikuvusuuringu neljas Läänemere-äärses linnas, et selgitada välja jalgrattakasutuse potentsiaal erinevate elanikkonna rühmade seas. Lõputöös on võimalik uurida käitumuslikke valikuid ja jalgrattasõidu levikut erinevate liikujaprofiilide, rahvastikurühmade ja hoiakute lõikes.

Uurimisvaldkonnad: ruumiline planeerimine linnas ja maal; suurobjektide ruumiline planeerimine; planeerija rolli muutus; planeerimise teoreetilised lähtekohad; planeerimise asjakohased mõjud.

Uurimisteemad:

• Planeerija roll ja selle muutus

Millised on planeerija töö jaoks vajalikud oskused ja teadmised, kuidas arusaam nendest on aja jooksul muutunud? Kuidas planeerija roll erineb erinevates piirkondades ja arvestades planeeringu üldistusastet ja eesmärki? Kuidas on korraldatud planeerija õpe ja täiendkoolitus? Millistest oskustest tuntakse puudust planeerimispraktikute poolt?

• Planeerimine nõukogude perioodil

Mida on meil õppida planeerimisest nõukogude perioodil? Milline oli nõukogude linnaplaani eripära, kuidas see väljendus Eestis? Nõukogude planeeringute elluviimine, planeerimisprotsessi avatus/suletus.

• Eesti ruumilise planeerimise süsteem, planeeringute liigid ja ülesanded

Eesti ruumilise planeerimise süsteemi algpõhimõtted, süsteemi kujunemine ja teisenemine. Planeeringuliikide eesmärgipärasus praeguses Eestis. Milliseid ülesandeid ei suuda planeeringud lahendada ja miks? Milline on riigi ja omavalitsuse suhe ruumilise planeerimise valdkonnas? Miks planeeringud venivad?

• Teiste riikide planeerimissüsteemid (sh võrdluses Eestiga)

Kuidas teistes riikides ruumiline planeerimine toimib? Milliseid planeeringuid koostatakse ja miks? Millised on nõuded planeerijale? Mis võiks olla teise riigi süsteemist Eestile sobivat? Euroopa riikide „planeerimisperekonnad“. Soovitavalt Soome, Läti, Norra, Suurbritannia ja USA näited.

• Maakasutuse põhine planeerimine vs ruumiline planeerimine, vormipõhine planeerimine

Erinevad planeerimisstiilid erineva fookusega, millised on eelised ja millised puudujäägid. Millist planeerimisviisi jälgivad Eesti planeeringud? Võmalik kasutada näiteid Eestist, USAst.

• Osalusplaneerimine

Mis on kaasava planeerimise ja osalusplaneerimise vahe? Kuidas läbi viia tulemuslikku osalusplaneerimist maismaal, kuidas merealadel? Millised on populaarsemad osalusplaneerimise meetodid, kuidas on need aja jooksul arenenud? Kuidas mitte kasutada „kurnamistaktikat“.

• Suurehitiste ruumiline planeerimine

Kuidas üles ehitada tulemuslikku planeerimisprotsessi objektile, mida keegi oma tagaõues näha ei taha? Millised on edukad ja ebaedukad näited suurobjektide planeerimisest meil ja mujal? Millised on Eesti võimalused ja praktika kaasnevate häiringute kompenseerimisel? Mida nõuab suurehitise planeerimine planeerijalt, mida kogukonnalt? Võimalik kasutada Rail Baltic kiire raudteeühenduse, tuuleparkide, tehaste näiteid.

• Ruumilise planeerimise teoreetilised lähtekohad

Erinevate planeerimisstiilide (maestroplaneerimine, anti-urbanism, füüsiline determinism, süsteemiteooria, ratsionaalne protsess, kommunikatiivne, kollaboratiivne planeerimine, pragmaatiline planeerimine jne) analüüs, kohalduvus Eestile. Võimalik kasutada Eesti või naaberriikide praktilisi näiteid.

• Planeeringu elluviimisega kaasnevad asjakohased mõjud

Direktiivid ja Eesti õigusaktid nõuavad planeeringute puhul nii looduskeskkonnale kui ka sotsiaalsele, kultuurilisele ja majanduslikule keskkonnale kaasnevate mõjude hindamist. Looduskeskkonna väliseid, planeeringu eesmärgiga seotud mõjusid nimetatakse asjakohasteks mõjudeks. Miks seda vaja on? Millele nende hindamisel tähelepanu pöörata? Kuidas üles ehitada terviklik protsess? Kes ja millal peaks asjakohaste mõjude hindamisega tegelema? Võimalik kasutada Eesti näiteid.

• (Digitaalse) sotsiaalse innovatsiooni võimalused ja takistused maapiirkondades: Rõuge ja Toila näitel (kaasjuhendaja: Kadri Leetmaa)

• Regionaalne digilõhe ja sellega arvestamine planeerimises

• Kaasav (rohelise) linna planeerimine sh kaasamissekkumiste hindamine

• Linna- ja kogukonnaaiandus (kaasjuhendaja: Anneli Kährik)

• Ruumidiskursused ja -kuvandid

Elektrisõidukite kättesaadavus erinevates elamupiirkondades ja sotsiaalmajanduslikes rahvastikurühmades.

• Kuidas mõjutavad sotsiodemograafilised omadused elektrisõidukite kasutuselevõttu suurtes korterelamupiirkondades?
• Millised on erinevused elektrisõidukitega seotud taristu kättesaadavuses uusehitatud ja vanemates korterelamupiirkondades?
• Millised on kõige tähtsamad soodustajad (rahaliselt kasu, energiasõltumatus) ja murekohad (aku kulumine, kontroll laadimisaegade üle) potentsiaalse V2G (vehicle-to-grid) ehk sõiduk-võrku kasutuselevõtu puhul?

• Organisatsioonikultuuri ja töökeskkonna mõju kestlikele liikumispraktikatele töökohtadel

• Kuidas kujundab organisatsioonikultuur töötajate liikumisvalikuid ja -praktikaid?
• Kuidas sotsiaalsed suhted ja struktuursed tegurid toetavad või takistavad kestlikke liikumisviise?
• Milline on kolleegide ja juhtide mõju töötajate liikumisvalikutele?

• Sotsiaalsed võrgustikud ja kogukonnad liikumisvalikute kujundajana

• Kuidas mõjutavad lähedaste ja kogukonnaliikmete eeskuju ja hoiakud inimeste liikumispraktikaid?
• Kuidas sotsiaalsed suhted toetavad või takistavad kestlikke liikumisviise?
• Kuidas levivad uued liikumispraktikad sotsiaalsetes võrgustikes?

• Elumuutused kui võimalus liikumisharjumuste muutmiseks

• Kuidas muutuvad inimeste liikumispraktikad elu üleminekuhetkedel?
• Millised materiaalsed, sotsiaalsed ja ajalised tegurid mõjutavad uues olukorras kujunevaid liikumispraktikaid??
• Kuidas saaks üleminekuhetki kestliku liikuvuse edendamiseks paremini ära kasutada?

• Liikumiskogemus ja turvatunne linnaruumis: jalgsi, rattaga või ühistranspordiga

• Kuidas kogevad inimesed oma igapäevast teekonda valitud liikumisviisiga?
• Kuidas tajutud turvalisus mõjutab inimeste kogemusi ja teekondade ning liikumisviisi valikuid ja planeerimist?
• Milliseid kohti ja olukordi oma teekonnal kirjeldavad inimesed sujuvate ja turvalistena ning milliseid mitte?

• Ülemineku- ja vahepealsed kohad liikumisel

• Kuidas inimesed ootamist ja üleminekuid oma teekonnal kogevad?
• Kuidas mõjutavad üleminekukohad liikumisviisi valikut ja teekonna sujuvust?

Uurimisvaldkonnad: meteoroloogia, klimatoloogia

Uurimisteemad:

• Eesti ilmastiku ööpäevane muutlikkus

Üheks kliima seni väheuuritud näitajaks on ööpäevane ilmade muutlikkus. Üksteisele järgnevate päevade ilmad võivad olla üsna sarnased, kuid ka vägagi erinevad. Sellist muutlikkust saaks analüüsida ööpäeva keskmise õhutemperatuuri muutuste alusel. Töö võiks vastata küsimustele, millisel aastaajal on ilma ööpäevane muutlikkus kõige suurem, kuidas see jaotub Eesti erinevates osades ja kas on muutlikkuse näitajates olemas trend. Pole veel kindlat seisukohta, kas kliima muutudes ilmade ööpäevane muutlikkus suureneb või hoopis väheneb.

• Negatiivsete õhutemperatuuride summade pikaajaline ja territoriaalne varieeruvus Eestis

Negatiivsete ööpäeva keskmiste õhutemperatuuride summeerimisel saadav negatiivsete temperatuuride summa on väga tundlikuks talve karmuse näitajaks. Üksikutel aastatel võib see erineda mitmekordselt. Töö käigus tulekski koostada Eesti ilmajaamade jaoks vastav andmebaas ning analüüsida territoriaalset ja pikaajalist muutlikkust. Andmeid saab seostada atmosfääri suuremõõtmelise tsirkulatsiooni näitajate, näiteks NAO indeksi kõikumistega.

• Pikaajalised muutused suuremõõtmelises atmosfääri tsirkulatsioonis Eesti kohal

Atmosfääri üldine tsirkulatsioon on Eesti ilmastikus väga oluline tegur, mis määrab ära selle varieeruvuse ja üksikute aastate ilmastiku erinevuse. Tsirkulatsiooni troposfääri ülemistes kihtides mõõdetakse igal päeval õhupalliga üles lastud sondidega. Paarkümmend aastat tagasi analüüsiti Tallinna aeroloogiajaama andmeid 500 hPa kõrgusel tuule suuna pikaajalisi muutusi. Leiti, et tsonaalne komponent ehk läänetuule tugevus on oluliselt tõusnud veebruaris ning meridionaalne komponent on suurenenud märtsis. See tähendab lõunatuulte osakaalu suurenemist ja põhjatuulte osa vähenemist. Seda tööd saaks edasi arendada, lisades viimaste aastakümnete andmed.

• Kliima soojenemise mõju mingile valdkonnale Eestis

Globaalne kliima soojenemine on väga oluline tegur, mis mõjutab otseselt nii üldist looduskeskkonda kui ka inimtegevust. Selles valdkonnad on lihtne leida uurimisteemasid, mis on üldhuvitavad ja praktiliselt vajalikud. Näiteks saaks vaadelda, kuidas on kliima soojenemine juba mõjutanud ja edaspidi võiks mõjutada jõgede veerežiimi, mere ja järvede jäärežiimi, tormisust, looduse fenoloogilist arengut, aga ka paljusid inimtegevuse valdkond.

Uurimisvaldkonnad: biogeograafia, dendrokronoloogia

Uurimisteemad:

• Männi ja kuuse kasvuperioodi pikkus Soontaga dendromeetrite andmeil

Dendromeetrid mõõdavad puutüve ümbermõõdu suure täpsusega iga 30 minuti järel. Ümbermõõt muutub ööpäevases rütmis. Suvel kasvab tüvi jämedamaks (sesoonne rütm). Dendromeetrite andmetest on vaja välja selgitada: millal algab jämeduskasv kevadel ja millal lõpeb sügisel, kas kasv oleneb puu jämedusest, millised erinevused on üksikpuudel, puuliikidel ja aastati. Viimaseid saab seostada meteoroloogiliste oludega. Andmed olemas ning pidevalt täienemas. Töö hõlmab andmeanalüüsi ja tulemuste tõlgendamist.

• Mineraal- ja turvasmulla mõju võrdlus mändide kasvule

Rabas (rabanõlval) ja kõrvalasuval mineraalmaal metsas kasvavatest mändidest võetakse puurproovid, mõõdetakse aastarõngalaiused ning koostatakse aastarõngalaiuste kronoloogiad kummagi kasvukoha kohta. Kronoloogiaid korreleeritakse (hüdro)meteoroloogiliste näitajatega, selgitamaks välja puude kasvu mõjutavad tegurid kummaski kasvukohas. Uurimus annaks selged juurdekasvu ja mõjuvate tegurite erinevused mineraal- ja turvasmullal kasvavatel puudel. Töö hõlmab välitöid, laboratoorseid töid (puurproovidelt aastarõngalaiuste mõõtmist), andmeanalüüsi, tulemuste tõlgendamist.

• Pärnade aastarõngalaiuste mõõtmise ja sünkroniseerimise iseärasused ja esmased tulemused Helsingi alleepuude näitel

Hajussoonelise lehtpuu pärna (Tilia spp.) aastarõngad on puidu ristlõikes raskesti eristatavad, võrreldes rõngassooneliste lehtpuude ja okaspuude aastarõngastega. Siiski leidub meetodeid pärna aastarõngaste paremini nähtavaks muutmiseks (nt. värvimine) nende laiuse mõõtmise eesmärgil. Teiseks probleemiks on rohkete osaliselt puuduvate aastarõngaste esinemine pärnade puidus. Samuti esineb pärnal ülikitsaid aastarõngaid ja väär-aastarõngaid. Nende iseärasuste avastamine nõuab aastarõngaste tuvastamist tüve ristlõike mitmes raadiuses. Alles pärast kõigi tavapärasest aastarõngaste mustrist kõrvalekallete kindlakstegemist saab eri puude aastarõngalaiuste ridu sünkroniseerida. Sünkroniseeritud aastarõngalaiuste read sisaldavad nii puude vanuse komponenti, meteoroloogiliste tingimuste mõju puude kasvule kui ka võimalikke mõjutusi inimtegevusest – mehhaanilisi vigastusi, liiklustiheduse kasvu mõju jm. Nende komponentide eristamiseks on vaja sünkroniseeritud aastarõngalaiuste ridu sobival meetodil standardiseerida ja keskmistada. Ridade analüüs aitab selgitada, millised tegurid on mõjutanud enim pärnade radiaalkasvu.

• Puidu dendrokronoloogiline dateerimine

Puitehitistest ja arheoloogilistel väljakaevamistel võetud puiduproovide analüüsimisel võrdluskronoloogiatega saab kindlaks teha puidu (ning ühtlasi objekti) vanuse ja päritolu (dendro-geograafia). Kunstiväärtustelt mõõdetakse aastarõngalaiused kohapeal või makrofotodelt. Võimalik mitu lõputöö teemat – objektideks puitmõisad, puitskulptuurid, mööbel, viiulid, laevavrakid ja muu arheoloogiline puit.

Uurimisvaldkonnad: maastikuökoloogia, taimeökoloogia ja ökofüsioloogia

Uurimisteemad:

• Infrapunaspektroskoopia võimalused maastikuökoloogilistes aineringeuuringutes

Aineringete analüüs maastikul hõlmab ka ökosüsteemide maa-aluse osa, mida uurida on keeruline ja aeganõudev. Infrapunaspektroskoopia (FTIR) pakub võimalusi analüüsida maa-alust biomassi ja selle kvaliteeti spektroskoopiliselt, kiiremini ja täpsemalt, kui seni.

• Üleujutuse mõju kaldaäärsete lepikute maa-alusele aineringele

Teema seondub ökotehnoloogia ja biogeokeemia töörühma uuringutega Agali kaldaäärses lepikus (tippkeskuse ’EcolChange’ tööde raames). Analüüsitakse ajutiste üleujutuste mõju peenjuurte biomassile ja produktsioonile. Andmed osaliselt olemas. Teema võimaldab mitmesuguseid seoseid teiste uurimisgrupi teemadega – kasvuhoonegaaside emissioon mullast ja puutüvedest, mullamikrobioloogilised uuringud jne.

• Veetasemega manipuleerimise mõju orgaanilise aine lagunemisele jääksoodes

Sooalad on veereservuaarid, aga ka olulised süsiniku sidujad ning märgaladel ladestunud orgaanilise aine hulk on võrreldest teiste ökosüsteemidega määratult suurem. Soode kuivendamisega käivitatakse seal ladestunud orgaanilise aine kiire lagunemine, mis stimuleerib küll taimede kasvu, ent pidurdab või lõpetab sootuks edasise orgaanilise aine ladestumise. Kuivendamise ja turba kaevandamise käigus tekkinud jääksoode taastamise üks meetmetest on kraavide sulgemine, mis tingib veetaseme tõusu ja pärsib orgaanilise aine edasist lagunemist. Populaarse teepakkide meetodil (TBI; http://www.teatime4science.org/method/stepwise-protocol/) hinnatakse veetaseme tõusu ja jääksoo taimekoosluse mõju orgaanilise aine lagunemisele. Andmed olemas, ent on võimalus ka juurde koguda, sest osa katseid on veel töös.

• Mulla süsinikuvaru ja –käive Soontaga metsaökosüsteemis.

Kõik andmed olemas, saab huvi korral ka andmeid juurde koguda ning teemat laiendada.

• Lämmastiku netomineralisatsioon Lavassaare jääkturbaalal ning selle seos kasvuhoonegaaside emissiooniga.

Andmed olemas, sama ala kohta on tehtud palju seostuvaid uurimusi (näiteks Järvi Järveoja, Liisa Aro jt).

• Teepaki-indeks: orgaanilise aine lagunemiskiirus Eesti metsades

Teepaki-indeks on rahvusvaheliselt kasutatav mõõt orgaanilise aine lagunemise iseloomustamiseks mullas. Teema pakub võimalust analüüsida tee lagunemiskiirust Eesti erinevates metsakasvukohatüüpides (kuivadest nõmmemännikutest soometsadeni), hinnata meetodi tundlikkust, kaardistada Eesti metsa-alasid metsakõdu lagunemiskiiruse järgi.

• Süsinikuvoog mulda erinevatel maastikel

Bakalaureuse- või magistritööna. Võimalik nii refreratiivsena kui uurimusliku tööna

• Fenoloogiliste muutuste roll maa-aluses maastikuökoloogias

Referatiivne bakalaureusetöö

• Perioodiliste üleujutuste mõju halli lepa juurtele

Bakalaureuse- või magistritööna. Uurimustööd Agalis, osa andmeid olemas, huvi korral võimalik ise juurde teha.

Uurimisvaldkonnad: keskkonnatehnoloogia

Uurimisteemad:

• Märgalade metaanivoogude ja nende keskkonnategurite ajaviite analüüs Eddy kovalentsusandmete põhjal.

• Metaanivoogude dünaamika ja selle sõltuvus NDVI muutusega vegetatsiooniperioodil.

• Sette kuhujumise dünaamika kraavisiseses tehismärgalas.

• Maastiku metaani- ja dilämmastikoksiidivoogude ruumiline varieeruvus ja mõjutegurid.

• Kõdusoometsade süsiniku- ja lämmastiku voogude hindamine eddy covariance meetodil.

• Pinasfiltersüsteemide efektiivsus fenoolide eemaldamiseks puidutööstuse sadeveest.

• Aastaste süsinikuvoogude erinevuse hindamise erinevate metodikatega.

Uurimisvaldkonnad: maastikuökoloogia

Uurimisteemad:

• Mullahingamise aastate vaheline varieeruvus ja seosed erinevate meteoroloogiliste parameetritega

Töö teemaga kaasnevad nii välitööd kui ka kogutud andmete analüüs. Koguda kasvuhoonegaaside proove ja analüüsida töörühma poolt juba varajasemalt Soontaga metsaökosüsteemis kogutud mullahingamise (CO2) aastasisest ja aastate vahelist varieeruvust ning seoseid erinevate keskkonna parameetritega nagu nt mulla temperatuur, mulla niiskus , kiirgus jne. Teema sobib ka motiveeritud bakalaureuse tasemel tudengile.

• Talvised CO2 vood Soontaga metsaökosüsteemi uurimisjaamas

Kirjanduse analüüs, analüüsida talviste voogude osakaalu ja olulisust aastasest CO2 bilansist, võrrelda erinevatel aastatel kogutud andmeid.

• NEE Soontaga metsaökosüsteemi uurimisjaamas

Biosfääri ja atmosfääri vaheline gaasivahetus - aastatel 2012-2017 kogutud andmete analüüs, kvaliteedi kontroll, vooarvutused, seosed erinevate keskkonnaparameetritega. Soovituslik programmeerimise huvi.

Uurimisvaldkonnad: loodusgeograafia, maastikuökoloogia

Uurimisteemad:

• Maailma soode maakattetüüpide geoinfosüsteem (kaasjuhendajad prof. Ülo Mander, Valentina Sagris)

• Globaalsete N2O andmebaaside geoinformaatiline võrdlus (kaasjuhendajad prof. Ülo Mander, Valentina Sagris)

• Troopikasoode mulla lämmastikuringe, sh N2O emissiooni võrdlus (kaasjuhendaja prof. Ülo Mander)

• Lämmastikuringe ja N2O teke sõltuvalt mullatemperatuuri ja -niiskuse kõikuvusest (kaasjuhendaja prof. Ülo Mander)

• Soode mikroreljeefi mõju süsiniku- ja lämmastikuringele ning kasvuhoonegaaside voogudele (kaasjuhendaja prof. Ülo Mander)

• Süsiniku ja lämmastiku liikumine soode põhjavees (kaasjuhendaja prof. Ülo Mander)

Uurimisvaldkonnad: keskkonnatehnoloogia

Uurimisteemad:

• Keskkonnatehnoloogiliste meetodite efektiivsuse metaanalüüs

Töö hõlmab teaduskirjandusega tööd ning andmeanalüüsi. Huvi korral kirjutada ning selgitan täpsemalt.

Juhendaja Mikk Espenberg, [email protected], kodulehekülg

• Mikroobse süsiniku- ja/või lämmastikuringe uurimine erinevates keskkondades (metsad, märgalad, tehismärgalad, põllumaad jt) ja taastatud aladel

Töö hõlmab endas muuhulgas (välitöid), laboratoorset tööd ja andmeanalüüsi. Huvi korral kirjutada

Juhendaja Mikk Espenberg, [email protected], kodulehekülg

• Mikroobsete protsesside ja mikroobikoosluse seos kasvuhoonegaasidega erinevates keskkondades (metsad, märgalad, tehismärgalad, põllumaad jt) ja taastatud aladel

Töö hõlmab endas muuhulgas (välitöid), laboratoorset tööd ja andmeanalüüsi. Huvi korral kirjutada ning selgitan täpsemalt.

Juhendaja Mikk Espenberg, [email protected], kodulehekülg

• Bioelektrokeemilised süsteemid vee puhastamiseks

Mikroobikoosluse uurimise abil säästlike meetodite väljatöötamine, rakendamine ja parendamine erinevates keskkondades

Töö hõlmab endas muuhulgas proovivõttu, laboratoorset tööd ja andmeanalüüsi. Huvi korral kirjutada ning selgitan täpsemalt.

Juhendaja Mikk Espenberg, [email protected], kodulehekülg

• Aineringete uurimine mikrobioloogiliste ja isotoopanalüüsi meetoditega laboris või erinevates keskkondades (metsad, märgalad jt)

Töö hõlmab endas muuhulgas (välitöid), laboratoorset tööd ja andmeanalüüsi. Huvi korral kirjutada ning selgitan täpsemalt.

Juhendaja Mikk Espenberg, [email protected], kodulehekülg

• Mikroobikoosluse uurimise abil säästlike meetodite väljatöötamine, rakendamine ja parendamine erinevates keskkondades

Töö hõlmab endas muuhulgas laboratoorset tööd ja andmeanalüüsi. Huvi korral kirjutada ning selgitan täpsemalt.

Juhendaja Mikk Espenberg, [email protected], kodulehekülg

• Mikrobioloogiliste meetodite väljatöötamine ja arendamine

Töö hõlmab endas muuhulgas (välitöid), laboratoorset tööd ja andmeanalüüsi. Huvi korral kirjutada ning selgitan täpsemalt.

Juhendaja Mikk Espenberg, [email protected], kodulehekülg

Uurimisvaldkonnad: dendrokronoloogia

Uurimisteemad:

• Männi ja kuuse kasvuperioodi pikkus Soontaga dendromeetrite andmeil

Dendromeetrid mõõdavad puutüve ümbermõõdu suure täpsusega iga 30 minuti järel. Ümbermõõt muutub ööpäevases rütmis. Suvel kasvab tüvi jämedamaks (sesoonne rütm). Dendromeetrite andmetest on vaja välja selgitada: millal algab jämeduskasv kevadel ja millal lõpeb sügisel, kas kasv oleneb puu jämedusest, millised erinevused on üksikpuudel, puuliikidel ja aastati. Viimaseid saab seostada meteoroloogiliste oludega. Andmed olemas ning pidevalt täienemas. Töö hõlmab andmeanalüüsi ja tulemuste tõlgendamist.

• Mineraal- ja turvasmulla mõju võrdlus mändide kasvule

Rabas (rabanõlval) ja kõrvalasuval mineraalmaal metsas kasvavatest mändidest võetakse puurproovid, mõõdetakse aastarõngalaiused ning koostatakse aastarõngalaiuste kronoloogiad kummagi kasvukoha kohta. Kronoloogiaid korreleeritakse (hüdro)meteoroloogiliste näitajatega, selgitamaks välja puude kasvu mõjutavad tegurid kummaski kasvukohas. Uurimus annaks selged juurdekasvu ja mõjuvate tegurite erinevused mineraal- ja turvasmullal kasvavatel puudel. Töö hõlmab välitöid, laboratoorseid töid (puurproovidelt aastarõngalaiuste mõõtmist), andmeanalüüsi, tulemuste tõlgendamist.

• Pärnade aastarõngalaiuste mõõtmise ja sünkroniseerimise iseärasused ja esmased tulemused Helsingi alleepuude näitel

Hajussoonelise lehtpuu pärna (Tilia spp.) aastarõngad on puidu ristlõikes raskesti eristatavad, võrreldes rõngassooneliste lehtpuude ja okaspuude aastarõngastega. Siiski leidub meetodeid pärna aastarõngaste paremini nähtavaks muutmiseks (nt. värvimine) nende laiuse mõõtmise eesmärgil. Teiseks probleemiks on rohkete osaliselt puuduvate aastarõngaste esinemine pärnade puidus. Samuti esineb pärnal ülikitsaid aastarõngaid ja väär-aastarõngaid. Nende iseärasuste avastamine nõuab aastarõngaste tuvastamist tüve ristlõike mitmes raadiuses. Alles pärast kõigi tavapärasest aastarõngaste mustrist kõrvalekallete kindlakstegemist saab eri puude aastarõngalaiuste ridu sünkroniseerida. Sünkroniseeritud aastarõngalaiuste read sisaldavad nii puude vanuse komponenti, meteoroloogiliste tingimuste mõju puude kasvule kui ka võimalikke mõjutusi inimtegevusest – mehhaanilisi vigastusi, liiklustiheduse kasvu mõju jm. Nende komponentide eristamiseks on vaja sünkroniseeritud aastarõngalaiuste ridu sobival meetodil standardiseerida ja keskmistada. Ridade analüüs aitab selgitada, millised tegurid on mõjutanud enim pärnade radiaalkasvu.

• Kliimamuutuse mõju Loode-Himaalaja puude juurdekasvule

Kõrgmäestikud on kliimamuutustest ohustatuimaid piirkondi. Arvestades ka rahvastikukasvu ja maakasutuse laienemist nendesse, on kõrgmäestikes toimuv üleilmne probleem. Töö hõlmab Loode-Himaalajast kogutud puurproovide dendroklimatoloogilist analüüsi, selgitamaks uuritava piirkonna kiimamuutuste ruumilist ja ajalist mõju. Aastarõngalaiuste aegread olemas, töö hõlmab andmeanalüüsi ja tulemuste tõlgendamist.

• Kliimamuutuse mõju Islandi puude juurdekasvule

Kliimamuutused avalduvad eriti tugevalt metsapiiridel üle maailma. Töö hõlmab Islandilt kogutud puurproovide dendroklimatoloogilist analüüsi selgitamaks kliimamuutuste mõju laiuskraadilisel metsapiiril. Puurproovid olemas, töö hõlmab laboratoorseid töid (puurproovidelt aastarõngalaiuste mõõtmist), andmeanalüüsi ja tulemuste tõlgendamist.

• Puidu dendrokronoloogiline dateerimine

Puitehitistest ja arheoloogilistel väljakaevamistel võetud puiduproovide analüüsimisel võrdluskronoloogiatega saab kindlaks teha puidu (ning ühtlasi objekti) vanuse ja päritolu (dendro-geograafia). Kunstiväärtustelt mõõdetakse aastarõngalaiused kohapeal või makrofotodelt. Võimalik mitu lõputöö teemat – objektideks puitmõisad, puitskulptuurid, mööbel, viiulid, laevavrakid ja muu arheoloogiline puit.

Uurimisvaldkonnad: taimkatte kaardistamine, loodusdirektiivi metsaelupaikade kujunemislugu, seire ja kaitse

Uurimisteemad:

• Loodusdirektiivi metsaelupaikade kujunemisloo, seire ja kaitsega seotud temaatika

Kaitstud tööd näiteks "Laialehiste astangumetsade maakasutus 20. sajandil", "Loodusdirektiivi metsaelupaikades raiete läbiviimise õiguslik alus ja sagedus".

Uurimisvaldkonnad: loodusgeograafia

Uurimisteemad:

• Maapinna temperatuuri ja öökülmade ajalisruumiline dünaamika Eestis

Kaasjuhendaja: Valentina Sagris

Vajalik on ruumianalüüsi (vektor- ja rasterandmestik) oskus ja hea loodusgeograafia tundmine.

• Korrastatud jääksoode taimkatte dünaamika tuvastamine kaugseire abil

Kaasjuhendaja: Valentina Sagris

Vajalik on ruumianalüüsi (vektor- ja rasterandmestik) oskus ja hea loodusgeograafia tundmine. Kaugseire andmete töötlemise kogemus tuleb kasuks.

• Märgalaviljelus jääksoode korrastamise meetmena (kasvuhoonegaaside voo optimeerimine, majanduslik tasuvus, agrotehnika)
• Lahustunud orgaanilise aine ja lämmastiku väljakanne jääksoodest ning korrastatud jääksoodest
• Õõtsiksoo loomine kaevandusaladel veekogude taimestumise kiirendamiseks ning süsinikusidumise võime suurendamiseks

Uurimisvaldkonnad: geomorfoloogia

Uurimisteemad:

• Eesti ooside kaardistamine ja morfoloogiline analüüs LiDAR kõrgusandmete alusel

Bakalaureusetöö käigus kaardistatakse Maa-ameti aerolaserskaneerimise (LiDAR) kõrgusandmete alusel Eesti maismaal leiduvad oosid ja oosisüteemid ning analüüsitakse nende morfoloogilisi parameetreid. Projekt on osaks suuremast uuringust, kus sarnase metoodika alusel uuritakse ooside erinevaid morfoloogilisi parameetrid Skandinaavia jäätumise erinevates piirkondades ja geoloogilistes tingimustes Poolas, Baltikumis ja Soomes. Selle kaudu loodetakse saada uut teavet Skandinaavia mandriliustiku sulavete liikumiste kohta regioonis. Projekti edukaks läbiviimiseks on vajalik mõne GIS tarkvara (nt ArcGIS, QGIS või MapInfo) tundmine. Analüüsi käigus on võimalik omandada sügavamaid teadmisi geomorfoloogilisest analüüsist ning rasterandmete töötlemise metoodikast.
Juhendajad: Alar Rosentau ([email protected]), Tiit Hang ([email protected])

Uurimisvaldkond: keskkonnatehnoloogia

Uurimisteemad:

• Ülevaade Eesti sademeveelahendustest ja hinnang nende toimimise kohta

• Ülevaade looduspõhiste sademeveelahenduste hoolduskavadest

• Viimsi vihmapeenra taimede liigiline koosseis ja selle muutused ajas

• Avalikkuse arvamus looduspõhiste sademeveelahenduste kohta Eestis

• Vihmapeenra substraadi koostis ja hüdraulilised omadused

• Tuvastage sademevee lahenduste kavandamise, rakendamise ja hooldamise lüngad, mis mõjutavad taimekooslust ja üldist tulemuslikkust

• Ekstreemsete ilmaolude muutused kliimamuutuste kontekstis

Kliimamuutuste arutelus keskendutakse enamasti keskmise temperatuuri tõusule, kuid ühiskonna ja looduskeskkonna seisukohalt on veelgi olulisemad muutused ekstreemsetes ilmaoludes. Just tugevad paduvihmad, kuumalained, põuaperioodid ja tormituuled mõjutavad otseselt meie igapäevaelu, taristut, energiavarustust, põllumajandust ja inimeste tervist. Uurimisteemasid on selles valdkonnas palju ning need on nii teaduslikult aktuaalsed kui ka praktiliselt vajalikud. Näiteks võiks analüüsida, kuidas on ekstreemsete sademete sagedus ja intensiivsus Eestis muutunud või millised trendid iseloomustavad kuumalainete kestust ja tugevust. Oluline uurimissuund on ka see, kuidas suured veekogud nagu Läänemeri ja Peipsi järv mõjutavad ekstreemsete ilmaolude kujunemist ja tugevust. Samuti on võimalik hinnata, kuidas need muutused seostuvad suuremõõtmeliste atmosfääriprotsesside ja regionaalsete loodusgeograafiliste teguritega ning millised võivad olla tulevikustsenaariumid. Sellised uurimused aitavad paremini mõista kliimamuutuste tegelikku mõju ühiskonnale ning toetavad kohanemis- ja leevendusmeetmete kavandamist.

• Tormide pindala võrdlus satelliidipõhise Lightning Imageri ja maapealsete välgudetektorite andmetel

Kaasjuhendaja Sven-Erik Enno

Geostatsionaarse satelliidi Meteosat Third Generation pardal töötav Lightning Imager võimaldab hinnata äikesetormide välguaktiivsust kogu nende horisontaalses ulatuses, sealhulgas alasi piirkonnas, kuhu maapealsete detektorite tundlikkus sageli ei ulatu. Need horisontaalsed välgud on eriti olulised näiteks lennunduse seisukohalt. Töö eesmärk on kvantitatiivselt võrrelda tormide pindala LI ja maapealsete välgudetektorite andmetes, rasteriseerida välgugrupid kindlate ajavahemike (nt tund või ööpäev) kaupa ning arvutada, kui suure ala tormid kummaski andmestikus katavad. Analüüs võimaldab hinnata, millistes loodusgeograafilistes tingimustes ja millist tüüpi ekstreemsete ilmaolude korral (nt intensiivsed suvised äikesetormid) on satelliidi ja maapealsete mõõtmiste erinevused suurimad. Vaja läheb head programmeerimisoskust Pythonis, kasuks tuleb oskus teisendada ruumiandmeid rasterkujule ning kokkupuude meteoroloogiliste ja kaugseire andmetega.

• Megavälkude tuvastamine ja rekonstrueerimine Lightning Imageri andmetes

Kaasjuhendaja Sven-Erik Enno

Megavälgud (üle 100 km ulatusega ja sekundeid kestvad välgud) on ekstreemsed nähtused, mille uurimine on saanud hoo sisse tänu geostatsionaarsetele välgudetektoritele nagu Lightning Imager (LI). LI ei ole algselt disainitud väga pika kestusega välkude tuvastamiseks, mistõttu jagunevad need andmetes sageli mitmeks eraldi sündmuseks. Töö eesmärk on arendada Pythonis algoritm, mis seob ajas ja ruumis lähestikku paiknevad LI välgugrupid terviklikeks megavälkudeks, võimaldades arvutada nende tegeliku pikkuse ja kestuse ning koostada statistilise ülevaate nende esinemisest Euroopa ja lähialade kohal. Tulemused aitavad paremini mõista äärmuslike välgusündmuste ruumilist ulatust ja nende rolli ekstreemsete ilmaolude kontekstis. Töö eeldab väga head programmeerimisoskust (Python), kogemust suurte andmemahtude töötlemisel ning huvi atmosfäärifüüsika ja loodusgeograafia vastu.