Kümme põhjust, miks geograafia õppimine on kasulik

Tahad õppida kasulikku ja huvitavat ametit? Tahad tegelikult maailma muuta?

Paljud noored unistavad elukutsest, mis pakuks huvitavat ja tasuvat tööd ning aitaks maailma paremaks muuta. Tartu Ülikoolis geograafia õppimine on üks niisuguseid võimalusi pakkuv valik, mis avab uksed põnevasse maailma, kus õpid ühiskonna arengut planeerima ja kaasaja ühiskonna eesseisvaid olulisi probleeme lahendama.

Geograafia on  maailma QS ülikoolide edetabeli Tartu ülikooli erialadest ühel kõrgeimal kohal (vahemikus 151–200). Ülikoolis geograafiat õppides saad spetsialiseeruda geoinformaatika, loodusgeograafia või inimgeograafia suunal. Sõltuvalt spetsialiseerumise suunast võid tulevikus töötada planeerija, keskkonnaspetsialisti, geoinformaatiku, kartograafi, maastikuökoloogi, linnageograafi, regionaalplaneerija või andmeanalüütikuna ja liikuda edasi lennukamate ametiteni.

1. Õpid tundma ja lahendama globaalseid probleeme

Geograafid tegelevad kaasaja olulisemate, nn globaalprobleemide lahendamisega: kliimamuutused, keskkonnakoormuse kasv, linnastumine, ränded, ebavõrdsus, regionaalse arengu vastuolud, aineringe muutused jne on olemuselt globaalsed ja geograafide ruumiline lähenemine on oluline nende lahendamisel. Selle tõttu saavad paljud geograafid tööd rahvusvahelistes organisatsioonides ja teadusasutustes. Globaalprobleemid on ühiskonna tähelepanu keskmes ja korralikult rahastud.

2. Geograafia ühendab erialasid

Globaalseid probleeme saab lahendada vaid interdistsiplinaarse lähenemisega, lahendajad peavad tundma nii keskkonna kui ka ühiskonna toimimist. Näiteks tuleneb enamik keskkonnaprobleeme ühiskondlikest protsessidest ja samas on paljude sotsiaalsete probleemide juured just keskkonnamuutustes. Geograafia õpingutes tutvutakse looduse ja ühiskonna toimimisega ning see aitab kujundada terviklikku maailmapilti, mida planeerijatel ja keskkonnaspetsialistidel on vaja.

3. Geoinformaatika liidab geograafia ja infotehnoloogia

Kaasaegne haldus ja planeerimine põhineb andmetel, analüüsil ja geoinfosüsteemidel. Geoinfosüsteemid aitavad probleeme analüüsida ja võimalikke lahendusi poliitikutele, ettevõtjatele, ekspertidele ja avalikkusele kaartidel visualiseerida. Interdistsiplinaarse geograafiaõppe lahutamatud osad, geoinformaatika ja kartograafia, õpetavad planeerijale ja keskkonnaspetsialistile vajalike tööriistade ja meetodite valimist ning kasutamist.

4. Maastikuökoloogia seob maateadused ja bioloogia keemia, füüsika ja geeniteadusega

Geograafide õppe oluliseks osaks on looduse, aineringe ja maastikuökoloogia tundmine. Looduse üksikute osade toimimist ja kaasaegsete globaalsete keskkonnamuutuste sisu ei saa lõpuni mõista ilma maastikel esinevate protsesside tundmiseta. Geograafia õpetab mõistma looduskeskkonnaga seotud protsesse ruumis tervikuna. Tänapäeval tegelevad maastikuökoloogid lisaks bioloogiale ja keemiale ka maastikul ja mullas toimuvate protsesside geneetiliste uuringutega. Selle teema oluliseks rakenduseks on inimtekkeliste keskkonnamuutuste leevendamine ökotehnoloogiliste vahenditega, näiteks tehismärgalade rajamine.

5. Inimgeograafia aitab mõista ajas ja ruumis inimesi ning ühiskonda

Ühiskondlikud nähtused on ruumilised ja globaliseeruvas maailmas on vaja järjest rohkem linnageograafe, regionaalplaneerijaid, majandusgeograafe, rahvastikugeograafe jne. Kaasaegseid rändeid ja rändega seotud sotsiaalmajanduslikke probleeme uurivad just inimgeograafid. Seoses globaalse linnastumise kiirenemisega on linnageograafia arvatud üheks tulevikuerialaks. Kaasaja ühiskonna toimimise oluline osa on seotud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate arenguga, infoühiskonna geograafia on 21. sajandi „suur teema“.

6. Kartograafia on teadus ja kunst

Geograafi tööriist on kaart. Pannes looduslikke või ühiskondlikke nähtusi kaardile, saame palju parema ülevaate näiteks liikide levikust, üleujutuste esinemisest, majanduse arengust või vaesuse levikust. Üleilmastumise uurijate oluliseks tööriistaks on kaart! Geograafid täiendavad paljusid erialasid oma ruumianalüüsi oskuste, kaardirakenduste ja kaartide loome abil. Ilusate kaartide tegemine on kunstilooming!

7. Õpid planeerima „tarka linna“

Uus teema geograafide töödes ja uuringutes on targa linna (targa elukeskkonna) planeerimine. Targa linna kontseptsioon integreerib keskkonnahoidliku ning sotsiaalselt tasakaalustatud arengu kaasaegsete tehnoloogiatega. Targad lahendused tulenevad arvutite ja tehnosüsteemide senisest aktiivsemast kaasamisest keskkonna ja ühiskonna juhtimisel. Näiteks juba praegu toimuv juhita autode saabumine meie linnadesse on üks arengutest, mille realiseerimisel on vaja geograafe ja geoinfosüsteeme.

8. Omandad arutlus- ja analüüsioskuse

Keeruliste probleemide lahendamisel ja tarkade linnade planeerimisel ei ole lihtsaid lahendusi. Analüüsivõimekuse arendamine ja uurimismeetodite tundmine on geograafiaõpingute oluline osa. Geograafiaõpe on teaduspõhine ja selle käigus harjutatakse analüüsimeetodite kasutust nii iseseisvalt kui rühmas töötades. Geograafide analüüsivõime avab neile tee strateegilise planeerimise ja teaduse maailma.

9. Geograafia õppimine on tore!

Geograafiat ei saa õppida vaid auditooriumis või arvuti taga, õpingute käigus toimub palju välipraktikaid ja õppereise nii Eestis kui ka välismaal. Tudengielu aitavad ilmestada erialaga seotud üliõpilasorganisatsioonid – nt noorgeograafide klubi EGEA, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering jt. Ühistest ettevõtmistest kasvab välja väärt võrgustik kogu eluks. Tudengielu muudad värvikaks Sina ise!

10. Maailma paremaks muutmise töö on innustav ja ei lõppe kunagi!

 

Koostanud Rein Ahas, Tartu Ülikooli geograafia osakond

 

Image
Tudengid geograafilisel ekskursioonil Tšehhis. Fotod: Holger Ehrlich
#õppimine
LT lõpuaktus 2022

Magistriõppe lõpuaktus 2023

#õppimine
LT lõpetamine 2022

Bakalaureuseõppe lõpuaktus 2023

#õppimine
2021/2022. akadeemilise aasta avamine. Foto: Andres Tennus

Tartu Ülikooli uus õppeaasta algab üliõpilaste meeleavaldusega