Lahkus emeriitprofessor Ann Marksoo
Geograafia osakond teatab kurbusega, et lahkus emeriitprofessor Ann Marksoo (20.09.1930 – 05.04.2023).
Ann Marksoo sündis Aliise ja Harri Moora suurde haritlasperre ja tema esmane kujunemisaeg möödus ennesõjaaegses Eestis. 1949. aastal lõpetas ta Tartu 2. keskkooli ja 1954. aastal Tartu Ülikooli geograafia osakonna, millele järgnesid õpingud aspirantuuris ja geograafiateaduste kandidaadi kraadi ehk tänases mõttes doktorikraadi omandamine 1964. aastal. Tolleaegses nõukogude geograafiateaduses valitses regiooniuuringute paradigma ning nii oli tema väitekirja teemaks „Kirde-Eesti majandusgeograafiline iseloomustus“. Alates 1954. aastast töötas Ann Marksoo geograafia osakonnas vanemõpetajana, jätkates 1968–1984 dotsendina, särava teadlaskarjääri jätkuna 1984–1992 majandusgeograafia kateedri juhatajana ja alates 1992. aastast inimgeograafia korralise professorina. 1996. aastast alates oli Ann Marksoo TÜ emeriitprofessor, jätkates samas rahvastikualast kaastööd Eesti entsüklopeediale ja ka muudesse teatmeväljaannetesse.
Pärast kandidaadikraadi omandamist muutis professor Ann Marksoo oma teadustöö fookust. Regiooniparadigma taandus ning jõulisemalt hakkasid arenema erinevad geograafia allharud. Ann Marksoo valis asustuse ja rändeprotsesside uurimise. Nendel teemadel ilmus hulgaliselt artikleid, sh ka inglise keeles. Tema teadustöö põhiline panus seisnebki Eesti asustuse süsteemse arengu seaduspärade selgitamises: linnastumise ja maa-asustuses toimunud muutuste põhijoonte väljatoomine, Eesti-sisese rände ja töötajate pendelrände seaduspärade selgitamine ning linna- ja maa-asustuse restruktureerimise analüüsimine. Oma uurimistöös oli ta rangelt andmepõhine. Tollel ajal koguti rände andmeid paberankeetidele ning nende andmete põhjalik süstematiseerimine oli tema teadusuuringute aluseks. Andmepõhine lähenemine on jäänud üheks inimgeograafia õppetooli tugevuseks tänaseni.
Ann Marksoo oli Õpetaja. Tema olulisimaks loengukursuseks oli „Asustusgeograafia“, kus ta selgitas asustuse ja rände süsteemseid ja universaalseid seaduspärasusi, jättes kõrvale tolleaegsed ideoloogilised lähenemisviisid. Nii lõi Ann Marksoo silla professor Edgar Kanti ennesõjaaegsete uurimustega ja pani aluse tänasele süstemaatilisele rände- ja asustusuuringute alasele teadus- ja õppetööle Tartu Ülikoolis. Tema juhendamisel valmis üle 60 diplomitöö. Ann Marksoo õpilaste teadustööde ulatusest ja teemadest annab hea ülevaate 2005. aastal avaldatud põhjalik teaduskogumik „Asustus ja ränne Eestis. Uurimusi Ann Marksoo 75. sünnipäevaks“. Ann Marksoo säravat karjääri teadlase ja õpetajana jäävad tähistama mitmed tunnustused, sh Tartu Ülikooli suur medal (1996), Tartu Ülikooli aumärk (2005) ja Valgetähe IV klassi teenetemärk (2008).
Kuigi professor Marksoo teadlasetee jäi nõukogude aega, oli ta hästi kursis mujal maailmas toimuvaga. Näiteks suhtles ta läänemaailma tolleaegsete rahvastiku-uuringute tippteadlastega nagu Tony Champion. Kuna sellel ajal tuli palju tegeleda ka rakendusuuringutega, oli professor Marksoo samavõrd hästi kursis Eesti piirkondliku arengu nüanssidega. Juhendatavatega kokkusaamisel möödus sageli aeg nii, kus professor pani silmad kinni ja rääkis: pikalt, põhjalikult ja süsteemselt. Süsteemiteooria oli tema lemmiklähenemine. Ka loengutes keskendus ta asustuse süsteemsele arengule ning seostele elukohavahetuste ja tööalase pendelrändega. Ann Marksoo oli esimene, kes märkas rändepööret Eesti-siseses rändes 1980. aastatel, kui linnadest hakkas järjest enam inimesi maale kolima.
Ann Marksoo sidus Eestis toimunud rändepöörde asustuse süsteemse arengu seaduspära, mitte nõukogude ühiskonna eripäraga, kuigi seda ei olnud lihtne teha. Teame, et nõukogude ühiskond püüdis inimeste liikumist rangelt suunata. Selleks oli passisüsteem ja sissekirjutuste süsteem. Kortereid jagati riiklikult. Noori suunati tööle, tööandjatel oli tööjõu värbamisel suur roll. Toiduainete defitsiit ja sellest tõukunud põllumajanduse tähtsustamine hilisnõukogude aastatel pani aluse majandite õitsengule, mis üksteise võidu meelitasid noori spetsialiste nii kõrge palga kui korteriga. Muidugi teadis professor Marksoo peenusteni kõiki neid nõukogude ühiskonna eripärasid. Ometi oli ta kõigutamatu, tõlgendas enda kogutud ja süstematiseeritud rikkalikele andmetele tuginedes toimunud rändepööret laiemast, asustuse süsteemse arengu vaatenurgast. Lähtudes Tony Championist ja teistest tolle ajal lääne tippteadlastest nägi ta asustuses ja rändes selgete seaduspäradega süsteemi, kus üksteisele järgnevad linnade kasvu ja kahanemise etapid sõltumata konkreetse ühiskonnakorralduse eripärast. Nii nagu õunapuule kasvavad sügiseks viljad ja siis puult maha kukuvad, on ka inimeste rändes mitmeid universaalseid tegureid: näiteks see, et erinevas vanuses inimeste elukoha-eelistused on erinevad. Oma põhjendustes viitas ta muu hulgas sellele, et kümnendi võrra varem toimus sarnane muutus rändes ka lääneriikides, kus inimesed hakkasid suurtest linnadest kolima maale. Sarnast üldistusvõimet süstis ta ka oma õpilastesse ja kolleegidesse.
Jääme meenutama oma suurt Õpetajat.
TÜ geograafia osakond
Eesti Geograafia Selts
Õpetatud Eesti Selts
