Leida Lepik (13. XII 1968 – 14. III 2022)

Lahkunud on geograaf ja kartograaf Leida Lepik.

Leida kasvas üles Palmse mõisas. Tema pere pidas väga oluliseks Eesti looduse ja kultuuriloo põhjalikku tundmist. Leida lapsepõlv möödus samas taktis Lahemaa rahvuspargi loomise ja arenguga ning toonased rahvuspargi sünni juures seisjad peatusid sageli ka Lepikute kodus. Just sel ajal hakkas kujunema koolitüdruk Leida lai silmaring. Kooliteed alustas ta Võsul, keskkoolis käis Rakveres ja 1986. aastal asus õppima Tartu Ülikoolis geograafiat. See oli suurte muutuste aeg: vabaneti Nõukogude okupatsioonist, toimus akadeemiliste organisatsioonide taassünd, avanesid äritegemise võimalused. Leida võttis kõigist neist protsessidest aktiivselt osa, ta liitus korporatsioon Filiae Patriae taasasutajatega ja ülikooli geograafia osakonnast välja kasvanud Eesti esimese sõjajärgse kaardifirmaga Regio. 1998. aastal kaitses Leida magistritöö Eesti haldusüksuste muutustest kaartidel.

Regioga jäi Leida seotuks kogu oma järgneva elu ja firmast sai tema teine kodu. Tänu temale toimib Regio tänaseni. Regio ja Leida on andnud hindamatu panuse Eesti kaardikultuuri arendamisse, et tõsta see taasiseseisvunud Eestis uuele tasemele. 1990. aastal avaldas Regio esimese moonutamata Eesti maanteede atlase. Ajale iseloomulikult oli atlase tiraaž kosmiline – 100 000 eksemplari! Regio firmamärgiks Eesti ühiskonnas kujuneski igal aastal täiendatud Regio Eesti teede atlas – meie ruumiline entsüklopeedia. Sellele teosele on raske leida võrdväärset nii Eesti kui ka naaberriikide kartograafiast. Tegemist pole lihtsalt teedekaardiga, vaid atlas juhatab meid ja meie riigi külalisi kõikide Eesti kultuuri ja looduse jaoks märgiliste paikadeni. Leidal oli ka suur roll Eesti rahvusatlase sünnis 2019. aastal. Aasta eest pälvis Leida oma panuse eest kodumaisesse kartograafiasse presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

Leida oli oma hoomamatult laia sõprusringi jaoks helde andja. Ta oli alati rõõmsameelne ja toetas kõiki nii, kuidas sai, ja sageli rohkemgi veel. Nõu ja jõuga innustas ta kümneid ettevõtmisi, oli siis selleks Tartu Lodjakoja toetamine, Heimtali muuseumi tegemised või noortele töövõimaluste pakkumine. Leida kirg oli rändamine. Eriline side tekkis tal Lapimaaga, aga ka näiteks koduse Vilsandiga. Viimasel aastakümnel pühendus Leida rohkem purjetamisele. Jahtlaev Marielle andis Leidale ühe võimaluse puhata ja nautida aja kulgu. Nüüd kulgeb Leida läänemeresoomlaste igavikulisel Toonela jõel.

Regio

TÜ geograafia osakond

Korp! Filiae Patriae

Lodjakoda

Eesti Geograafia Selts

Eesti Geoinformaatika Selts

J/L Marielle

Heimtali muuseumi sõprade selts