David Knapp kaitseb doktoritööd „The relationship between residential segregation, school segregation and family context“

22. augustil kell 10.45 kaitseb David Knapp inimgeograafia ja regionaalplaneerimise erialal doktoritööd „The relationship between residential segregation, school segregation and family context“ („Elukohasegregatsiooni, koolisegregatsiooni ja perekondliku konteksti seosed“).

Juhendajad: 
Prof. Tiit Tammaru (Tartu Ülikool)
Dr Anneli Kährik (Tartu Ülikool)
Dr Kadri Leetmaa (Tartu Ülikool)

Oponent: 
Prof. Hans Thor Andersen (Aalborgi Ülikool)

Kokkuvõte:
Püsiv segregatsioon ja selle negatiivsed mõjud on reaalsus linnades üle maailma. Praegused uuringud näitavad, et segregatsioon ühes eluvaldkonnas, näiteks asumis, võib põhjustada segregatsiooni teistes eluvaldkondades, näiteks koolides ja töökohtades. Segregatsiooni võib edasi anda, kuna lapsepõlve asjaolud mõjutavad tulemusi hilisemas elus. Segregatsiooni kordamise erinevates eluvaldkondades ja põlvkondadest üles võib ette kujutada kui „ruumilise eraldatuse nõiaringi“. Kuid protsess võib tähendada ka seda, et lõimumine ühes eluvaldkonnas võib põhjustada lõimumise teistes – „lõimumine hooratas“. See doktoritöö uurib seost elukoha segregatsiooni, kooli segregatsiooni ja perekonteksti vahel ning seda, kuidas need seotud „lõimumise hoorattaga“. Mina keskendun kahele aspektile: seosele koolikoosseisu ja täiskasvanu asumi koosseisu vahel ning koolikoosseisu ja kõrghariduse omandamise seosele Tallinna venekeelse vähemuse seos. Käesoleva doktoritöö tulemustest selgub, et nendel peamiselt venekeelses asumis üles kasvanud vene noortel, kes asusid õppima eesti õppekeelega koolis, on suurem tõenäosus kõrghariduse omandamiseks ja täiskasvanuna eestikeelses asumis elamiseks. Ning vastupidi, nendel peamiselt venekeelses asumis üles kasvanud vene noortel, kes asusid õppima vene õppekeelega koolis, on väiksem tõenäosus kõrghariduse omandamiseks ja täiskasvanuna eestikeelses asumis elamiseks. Perekonna sotsiaalmajanduslik staatus, asumi kontekst lapsepõlves ja enamusühiskonda lõimumisetase näivad ka olevat kõrghariduse omandamisega ja täiskasvanuna eestikeelses asumis elamisega. Need tulemused, et segregatsiooni vähendamine koolides võib aidata kaasa lõimumisele. Ainult koolides toimuvad muutused ei pruugi samas olla piisavad. Ruumilise eraldatust vähendamine nõuab terviklikku lähenemist, mis arvestab nii vanemate elukohtade kui ka koolide valikuid, samuti suuremaid kulutusi. kui elukohaerinevused on kasvanud väga suureks, on lõimumise korraldamine koolides keerulisem ning ainult koolikeele muutmine ei anna efekti.

Tartu Ülikooli inimesed [eel]arvamusfestivalil

Arvamusfestivalil lööb Tartu Ülikoolist kaasa üle 30 inimese

Reti Ranniku kaitseb doktoritööd „Impact of environmental conditions and soil microbiome on greenhouse gas fluxes from soil and tree stems in hemiboreal drained peatland forest“

28. augustil kl 10.15 kaitseb Reti Ranniku doktoritööd „Impact of environmental conditions and soil microbiome on greenhouse gas fluxes from soil and tree stems in hemiboreal drained peatland forest“.

ALFAwetlands - wetland restoration for the future

ALFAwetlands - Wetland restoration for the future