David Knapp kaitseb doktoritööd „The relationship between residential segregation, school segregation and family context“

22. augustil kell 10.45 kaitseb David Knapp inimgeograafia ja regionaalplaneerimise erialal doktoritööd „The relationship between residential segregation, school segregation and family context“ („Elukohasegregatsiooni, koolisegregatsiooni ja perekondliku konteksti seosed“).

Juhendajad: 
Prof. Tiit Tammaru (Tartu Ülikool)
Dr Anneli Kährik (Tartu Ülikool)
Dr Kadri Leetmaa (Tartu Ülikool)

Oponent: 
Prof. Hans Thor Andersen (Aalborgi Ülikool)

Kokkuvõte:
Kestev etniline segregatsioon ehk rahvusrühmade ebaühtlane paiknemine linnaruumis ja sellest tulenvad ebavõrdsusega seotud negatiivsed mõjud on reaalsus linnades üle maailma. Uuringud näitavad, et segregatsioon ühes eluvaldkonnas võib põhjustada ka segregatsiooni teistes eluvaldkondades. Näiteks vähemused, kes elavad ühes linnapiirkonnas õpivad sageli kodulähedases koolis ja töötavad samadel töökohtadel. Segregatsioon võib ka põlvkonnalt põlvkonnale edasi kanduda, kuna lapsepõlve elukeskkond mõjutab inimese väärtusi, suhtlusvõrgustikke, võimalusi ja hakkamasaamist hilisemas elus. Segregatsiooni kordumist erinevates eluvaldkondades ja ülekandumist põlvkonniti võib seega ette kujutada kui "ruumilise eraldatuse nõiaringi": vanemate elukoht mõjutab nii laste haridus- ja töövalikuid kui elukohavalikuid juba täiskasvanueas. Selle tulemusena on Eestis tekkinud rahvus-keelelised paralleelühiskonnad. Aga seosed võivad olla ka vastupidised: omavahelised kokkupuutumised ning lõimumine ühes eluvaldkonnas võivad viia suhtluse ja lõimumiseni ka teistes tegevustes ning sellist protsessi võib nimetada „lõimumise hoorattaks“. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks on selgitada segregatsiooni seoseid lapseea ja täiskasvanueea elukohtadest, kuidas mõjutab seda seost segregatsioon hariduses ning kas see seos on seotud pere sotsiaalmajandusliku toimetulekuga. Tulemustest selgub, et peamiselt venekeelses asumis üles kasvanud vene noortel, kes asusid õppima eesti õppekeelega koolis, on suurem tõenäosus kõrghariduse omandamiseks ja täiskasvanuna peamiselt eestikeelses asumis elamiseks. Perekonna sotsiaalmajanduslik taust, vene emakeelega inimeste osakaal lapsepõlve asumis ja üldine lõimumise tase omavad samuti elukohavalikule olulist mõju. Tulemused osundavad sellele, et segregatsiooni vähendamine koolides aitab tõenäoliselt kaasa vähemuste lõimumisele ja võimaluste võrdsustumisele hilisemas eas. Ainult koolides toimuvad muutused ei pruugi aga samas olla piisavad. Ruumilise eraldatuse vähendamine nõuab terviklikku lähenemist, mis arvestab nii eraldatust elukohtades kui ka koolivalikut ja majanduslikku ebavõrdsust. Kui elukohaerinevused on kasvanud väga suureks, on lõimumise korraldamine haridussüsteemi kaudu keerulisem.