Rände- ja linnauuringute keskus
Rände- ja linnauuringute keskus (Center for Migration and Urban Studies - CMUS) tegutseb TÜ geograafia osakonna all, ühendades Tartu Ülikooli teadlasi, kelle uurimistöö on seotud välis- ja siserände suundumustega ning linnade ja nende tagamaa arenguga nii elukvaliteedi muutuste kui sotsiaalse mitmekesisuse ja ebavõrdsuse aspektist.
Rände- ja linnauuringute keskus loodi 2013. aastal. Selle eelkäijaks oli Välis-Eesti uuringute keskus (VEUK), mis tegutses alates aastast 1997. Keskuse uurimisteemad on suuresti välja kasvanud alates 1954. aastast Tartu Ülikoolis töötanud emeriitprofessor Ann Marksoo (1930-2023) tööst Eesti asustuse arengu ja linnastumise uurimisel. Rände- ja linnauuringute keskuse juhid on olnud Tiit Tammaru (aastatel 2013-2015), Daniel B. Hess (2016-2017), Kadri Leetmaa (2018-2022) ning Anneli Kährik (alates 2023).
Euroopa linnaalgatus (EUI) on vahend linnade toetamiseks ja suutlikkuse suurendamiseks, et toetada innovatsiooni ning arendada ülekantavat ja uuenduslikke lahendusi Euroopa Liidu tähtsusega linnaprobleemidele. Linnade kontaktpunktide (UCP) võrgustik luuakse ja see toimib EUI raames. UCP võrgustik aitab kaasa sidusa teabe pakkumisele ning pakub toetust linnapoliitika kujundajatele ja praktikutele kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil, et aidata välja töötada uuenduslikke lahendusi Euroopa Liidu tähtsusega linnaprobleemidele.
Vastutav täitja: Anneli Kährik
ESPON (European Observation Network for Territorial Development and Cohesion) korraldab ja vahendab ELi regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitikat toetavaid regionaaluuringuid ja analüüse. Seeläbi luuakse uut teadmust Euroopa regioonide kohta ja soodustatakse Euroopa ruumilise planeerimise ja regionaalarenguga tegelevate osapoolte koostööd ja võrgustumist. Programmis osalevad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits. ESPONi kontaktpuntkide võrgustik koosneb erinevate liikmesriikide institutsioonidest, kes on nomineeritud programmis osalevate riikide poolt esindama kõnealuses riigis ESPONi programmi keskseid tegevusi, levitama regionaaluuringuid ja analüüse, vahendama ESPONi programmi hankekutseid ning koordineerima teavitustegevusi.
Vastutav täitja: Ingmar Pastak
Uurimisprojekti missioon on laiendada suurlinnade-keskset ja tehnoloogia võimalustest tõugatud “targa linna” agendat ühendades „targastumise“ ja „ebavõrdsuse“ uuringud. Ruumilisel skaalal keskendume „targale maale“ ja selle rollile regionaalse ebavõrdsuse leevendamisel. Sotsiaalsel skaalal on fookuses eakad, kasvav osa elanikkonnast, kelle tehnoloogiaga kohanemine on sageli aeglasem. Küsime, millised on indiviidi- ja kohatasandi targast ühiskonnast kõrvale jäämise tegurid (vajadused, õppimisprotsess). Analüüsime, millised on maakohtade innovatsiooni „biograafiad“ ning kuidas see andmete lisandumisel ja teadliku koosloome käivitamisel muutub. Interdistsiplinaarses uurimisrühmas loome uue teadmise meetodite triangulatsioonis: ekspertintervjuud, kogukonna uurijad, intervjuud eakatega, õppimiseksperiment, peegeldusseminarid, sotsiaalsed häkatonid. Uurimisprojekt on kaasav ja läbimõeldult sekkuv: osalevad eakad asetuvad koosloome keskmesse, eeldame kohaliku innovatsioonidünaamika muutumist.
Vastutav täitja: Kadri Leetmaa
URBACT programmi esindus Eestis vahendab Eesti linnadele ja valdadele informatsiooni Euroopa Territoriaalse Koostöö programmi URBACT tegevuse ja rahastusvõimaluste kohta, samuti on kontaktpunkti roll arendada riigisisest diskussiooni säästva linnaplaneerimise alal.
Vastutav täitja: Kadri Leetmaa
Infotehnoloogilise Mobiilsusobservatooriumi (IMO) eesmärk on koondada ühtsesse kasutajaportaali imo.ut.ee rahvastiku paiknemise ja liikuvuse andmed selleks, et toetada valdkonnaga seotud tippteadust ja aidata Eestis ühiskonnas teha tõenduspõhiseid ruumilise planeerimise otsuseid. IMO teenuste aluseks on kolme tüüpi andmed:
• rahvastiku longituudsed andmebaasid,
• inimeste ruumilise liikumisega seotud andmed,
• liikuvusvoogude andmed.
IMO-ga seotud teenustest on suurim nõudlus väikeste ruumiüksuste rahvastikuprognooside ja liikumisanalüüside järele. IMO arendab välja Asumiarvuti, mis võimaldab koostada dünaamilisi rahvastikuprognoose soovitud ruumiüksuste elanike arvu ja struktuuri kohta. Nihked rahvastiku paiknemises mõjutavad omakorda otseselt liikuvust. Seetõttu arendatakse välja ka IMO liikumisteenus. Vajadus selle järele on kasvanud seoses rohepöörde eesmärkidega vähendada autosõltuvust ning suurendada rohelisi liikumisviise.
Vastutav täitja: Tiit Tammaru
UPLIFTi eesmärgiks on luua innovatiivne lähenemine linnapoliitikas, et vähendada sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust. Senised ebavõrdsuse vähendamise poliitikad on sageli osutunud mittetõhusateks, kuna ei arvesta haavatavate leibkondade elustrateegiate- ja käitumismustritega. Kehtivad poliitikad ei ole ka tõhusad, et vastu seista majanduskriisi-järgsel perioodil aset leidvale suurenevale sotsiaal-majanduslikule polariseerumisele ühiskonnas. UPLIFT seisab nende väljakutsetega silmitsi, ning arendab läbi kaasava koosloomise välja nn. Reflektiivse Poliitika Agenda, kaasates poliitika kujundamisse haavatavaid rühmi. Projekti eesmärgiks on kontekstitundlike paindlikult kohaldatavate poliitikate väljaarendamine. UPLIFT põhineb mitmetasandilisel uurimisraamistikul, kaardistades linnalise ebavõrdsuse protsesse ja mõjutegureid kriisijärgsel ajastul. Esmalt rakendatakse makrotaseme tulemusi, et luua kontekst mikrotaseme andmete analüüsiks. Analüüsitakse ebavõrdsuse erinevaid skaalasid ja dimensioone ELs, hoides keskmes riigi- ja regionaalse tasandi (NUTS 2) skaalat. Seejärel kitseneb uurimusfookus 16le funktsionaalse linnalisele piirkonnale (mis esindavad nelja defineeritud linnalist tüüpi) – analüüsitakse kohaliku ebavõrdsuse dimensioone ja põhjustajaid, ning rakendatud poliitikaid. Kolmandal tasemel fokuseeritakse kaheksale juhtumile, viies analüüsid läbi noorte haavatavate gruppide pilgu läbi (vanuses 15-29). Neljandal tasemel, milleks on poliitikate väljaarendamine ja elluviimine, töötab UPLIFT koostöös kohalike võtmeisikute ja kogukondadega välja reflektiivsed poliitikad. Haavatavad noorte grupid on nende poliitikate keskmes, lähtudes hariduslikust, eluaseme ning tööturu vaatenurgast. Varajased sekkumised elukaare varases järgus on eriti olulised, kuna varajased ebavõrdsuse mustrid tavatsevad elukaarel edasi kanduda, ning sageli ka võimenduda.
Vastutav täitja: Anneli Kährik
Käesolevas projektis soovime Tallinna näitel paremini mõista rahvastikurühmade (rahvuse ja sotsiaalmajandusliku staatuse alusel) ruumilise eraldatuse tekkimise mehhanisme erinevates eluvaldkondades. Lisaks elamisele erinevates linnapiirkondades selgitame, milline on rühmade vaheline ruumiline eraldatus tööl, koolis ja vabal ajal ning kuidas ruumiline eraldatus ühes eluvaldkonnas kandub üle teise eluvaldkonda. Seda ülekandmumist nimetame ruumilise eraldatuse nõiaringiks ning analüüsime seda, kasutades unikaalset kombinatsiooni (a) longituudsetest loendus- (1989, 2000, 2011) ja registriandmetest ning (b) nutitelefoni andmetest, mida täiendame GIS kaardikihtidega tegevuskohtadest ja küsitlusuuringuga. Projekti tulemusena (a) mõistame paremini ruumilise eraldatuse toimemehhanisme; (b) arendame nutitelefoni põhiseid metoodikaid mobiilsuse ja ruumilise eraldatuse uurimiseks; (c) edendame erialast (doktori)õpet ja teadusjärelkasvu; ning (b) targa ja sidusa linna planeerimist.
Vastutav täitja: Tiit Tammaru
https://segregationcircles.eu/
IMO eesmärgiks on arendada välja mobiilsusuuringuid toetav andmetaristu, mis integreerib IT-põhiseid (mobiiltelefonid, sensorid jms); traditsioonilisi (isikupõhised loendused, registrid jms) ja kontekstuaalseid (keskkond, sensorid liikluses ja linnas jne) andmeallikaid.
Vastutav täitja: Tiit Tammaru
Kavas on analüüsida sotsialismiaegsete paneelelamupiirkondade arengutrajektoore varasest üleminekuajast tänaseni. Analüüsid teostatakse kolmes riigis - Venemaal (Peterburis), endisel Ida-Saksamaal (Berliinis ja Halles), Eestis Tallinnas ja Tartus - mille puhul institutsionaalne raamistik paneelelamupiirkondadega seotud linnapoliitikateks ja planeerimislikeks sekkumisteks on erinev. Eesmärk on jõuda võrdlevatel analüüsidel baseeruvate kõrgetasemeliste publikatsioonideni ning suuremate paneelelamupiirkondade planeerimist puudutavate uurimisrahade taotlemiseni.
Vastutav täitja: Kadri Leetmaa
URBACT programmi esindus Eestis vahendab Eesti linnadele ja valdadele informatsiooni Euroopa Territoriaalse Koostöö programmi URBACT tegevuse ja rahastusvõimaluste kohta, samuti on kontaktpunkti roll arendada riigisisest diskussiooni säästva linnaplaneerimise alal.
Vastutav täitja: Kadri Leetmaa
Uurimisprojekt "Linnastumine, mobiilsus ja sisseränne" (URMI) tegeleb Soome linnade arengu analüüsiga. Selgitatakse välja linnastumise arengut mõjutavad tegurid, linnade kestlikku arengu ja ressursside efektiivse kasutamise võimalused ning sisserände mõju linnastumisele. Sisserändajate lõimumist käsitletakse kolmes suuremas linnaregioonis (Helsinki, Tampere ja Turku) ning erinevates lõimumisvaldkondades: töö- ja eluasmeturul ning kooseludes. Põhjalikult uuritakse ka Eesti ja Soome vahelist mobiilsust. Analüüs tugineb peamiselt Soome registriandmetele ning rakendatakse longituudse andmeanalüüsi metoodikaid.
Vastutav täitja: Tiit Tammaru
Sotsiaalne ja ruumiline ebavõrdsus linnades ning vaeses asumis elamise mõju inimeste elukarjääridele.
Vastutav täitja: Tiit Tammaru
Käesolev uurimisprogramm käsitleb linnaregioonides toimuvaid geograafilisi protsesse. Eesmärgiks on selgitada välja rahvastiku ruumilise mobiilsuse (välisränne, siseränne, igapäevamobiilsus) ja sotsiaal-ruumilise segregatsiooni omavahelised seosed linnaregioonide arengu mõjutajana. Uurimistöö keskendub põhiosas Eestile ja Ida-Euroopale ning tugineb peamiselt olemasolevatele ja edasiarendatavatele suurtele kvantitatiivsetele mikroandmebaasidele (rahvaloendused, rahvastikuregistrid, mobiilpostisioneerimise andmed). Uurimistöö tulemusena a) paranevad teadmised geograafilistest protsessidest ja nende mõjudest linnaregioonides; b) jätkatakse rahvusvahelise ruumilise mobiilsuse ja linna- ja regionaaluuringute teadmuskeskuse arendamist; c) tõuseb geograafia-, linna- ja regionaaluuringute alase õppetöö tase Tartu Ülikoolis ja doktoriõppe edukus ning d) antakse panus innovaatiliste ja säästvat arengut toetavate meetodite arendamiseks Eesti linna- ja regionaalplaneerimises.
Vasutav täitja: Tiit Tammaru
Vastutav täitja: Tiit Tammaru
Vastutav täitja: Tiit Tammaru
Eluasemesegregatsioon etniliste rühmade lõikes on olnud üks enim uuritud linna sotsiaalgeograafia teemasid. Hiljutused diskussioonid ruumilise segregatsiooni valdkonnas on aga laienenud elukeskkonnast teistesse inimese igapäevase tegevusruumi sfääridesse. On näiteks küsitud, kuidas kontaktid, mis luuakse töökeskkonnas, koolis, vaba aja tegevuste jooksul, teenuseid tarbides ning perekonna ja sõprade ringis taastoodavad ruumilist segregatsiooni. Kasutame oma uurimisprogrammis integreeritud lähenemist, kus vaatleme vähemusrahvuse ja põhirahvuse kontakte teise rahvusrühmaga erinevates elusfäärides. Ühendame uurimistöös neli igapäevase tegevuse sfääri, milles rahvustevahelised kontaktid luuakse - inimese elukoht, töökoht, perevõrgustikud ja vaba aja kontaktid. Elukohasegregatsiooni alases kirjanduses võib eristada kahte diskussiooni - vähemusrahvuse või põhirahvusepoolne segregatsioonile suunatud rändekäitumine ja elukohaeelistused. Ka oma uurimisprogrammis ühendame vähemusrahvuse ja põhirahvusega seotud ruumilise eristumise aspektid, see aitab paremini mõista, mil määral nende rahvusrühmade käitumine soodustab segregatsiooni. Empiirilistes uurimustes kasutame töökoha ja vaba aja sfääri kontakte kirjeldavaid näitajaid sõltuvate või põhiliste seletavate tunnustena. Küsime, kuidas töökoha ja vaba aja kasutamisega seotud segregatsioon tekib ning kuidas kontaktid, mis luuakse töökohas ja vabal ajal mõjutavad rahvustevahelist suhtlemist teistes valdkondades (teisest rahvusest partneri leidmist, elukohavalikut, töökohal või vaba aja suhtlemist). Kasutatavad andmed kirjeldavad kahte tüüpi immigrantühiskondi - kasvava ja heterogeense immigrantrahvastikuga Põhjamaid (Rootsi ja Taani) ning homogeense vähemuskogukonnaga sotsialismijärgset riiki (Eesti), kus intensiivne sisseränne lõppes 20 aastat tagasi. Kasutame unikaalseid Taani ja Rootsi registritel põhinevaid longituudandmestikke, läbilõikelist 2000.a. Eesti rahvaloenduse individuaalandmestikku ning Tartu linnas regulaarselt läbi viidava küsitlusuuringu andmeid (millesse 2013.a. viime sisse teemakohase küsimustebloki).
Vastutav täitja: Kadri Leetmaa
Ida-lääs ränne Euroopas kasvas märkimisväärselt pärast Euroopa Liidu (EL) laienemist 2004. aastal, tekitades kartusi ulatuslikust ajude väljavoolust Ida-Euroopa riikidest. Meie teadmised rändajatest on siiski napid ning vaja on uusi kvaliteetsel andmestikul põhinevaid kvantitatiivseid uurimusi. Hariduse osas näitavad senised uurimused nii ajude väljavoolu kui ajude raiskamist seoses ida-lääs rändega: mitte kõik väljarändajad ei tööta haridusele vastaval ametikohal. Ida-lääs rändes on aga olulisel kohal ka õppimisränne, kuid seni on vähe uuritud sellega seotud ajude tagasivoolu (näiteks õpingute järgne tagasiränne). Samuti ei ole piisavalt uuritud hariduse ning päritoluriikide regionaalse arengu ebaühtluse mõjusid väljarändele Ida-Euroopa riikidest. Ka väljarände rahvuserinevused on põhjalikumalt läbi uurimata. Eeldatakse, et etniliste vähemuste väljaränne võib olla ulatuslikum kui põhirahvustel seoses näiteks etnilise diskrimineerimisega, väiksema seotusega päritoluriigiga ning kõrgema tööpuudusega etniliste vähemuste seas, kuid selget kinnitust sellele ei ole. Käesoleva projekti eesmärgiks on selgitada ida-lääs rände toimunud muutusi pärast EL laienemist 2004. aastal rõhuasetusega väljarändajate haridus- ja rahvuserinevustele. Uurimus tugineb Eesti näitele ning keskendub peamistele aruteludele ida-lääs rändes: ajude ränne, etniline diskrimineerimine ning regionaalse ebavõrdsuse mõju väljarändele.
Vastutav täitja: Tiit Tammaru
Erinevused rahvastikurühmade jaotuses eluasemeturul on mõjutatud nii strukturaalsetest piirangutest ja võimalustest kui ka individuaalsetest mõjuteguritest. Pärast 1991 aastat aset leidnud radikaalsed poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete muutuste protsessid Eesti ühiskonnas on mõjutanud individuaalseid eluasemekarjääre ning sotsiaal-ruumiliste erinevuste kujunemist rahvastikugruppide elukohamustrites. Eeslinnastumine on muutunud peamiseks rahvastikurühmade paiknemist muutvaks protsessiks Tallinna linnaregioonis, teiseks, vähem uuritud, oluliseks protsessiks on südalinnapiirkondade nn taaselustamine. Uurimisprojekti eesmärgiks on analüüsida pärast 1991 aastat toimunud muutusi rahvastikurühmade, sh sotsiaal-majanduslike, rahvuslike ja demograafiliste tunnuste alusel, paiknemise mustrites nii Tallinna linnas kui seda ümbritsevas regioonis, ning mõista neid muutusi põhjustanud individuaalsete ja strukturaalsete tegurite koosmõju. Tallinna linnaregioon on ulatuslikumaid muutusi läbi teinud linnaregioon Eestis. Rahvaloenduse andmete põhjal uuritakse rahvastikurühmade paiknemismustrit 2000. aastal, erinevate küsitlusuuringute andmestike põhjal aga toimunud muutusi 2000. aastatel võrreldes varasemate perioodidega, individuaalseid eluasemekarjääre ning nende mõjutegureid. Uurimuse raames läbiviidavad kvalitatiivuuringud võimaldavad süvitsi analüüsida elukohavahetuste põhjuseid. Kui varasemad uurimused ei täheldatud veel 1990ndate lõpu Tallinnas suuremaid muutusi sotsiaal-ruumilise segregatsiooni taseme osas võrreldes nõukogudeaja lõpuga, võib eeldada, et 2000ndad on toonud kaasa olulise sotsiaal-ruumiliste ja elamistingimuste erinevuste suurenemise, peegeldades leibkondade sotsiaalmajanduslikke võimalusi. Võib eeldada, et noorte leibkondade eluasemekäitumine erineb oluliselt teistest rahvastikurühmadest, ning erinevusi on oodata ka eestlaste ja mitte-eestlaste käitumismustrite osas. Uurimisprojekti peamiseks väljundiks on täienenud teadmised Tallinna linnaregioonis kui ühes Kesk- ja Ida-Euroopa postsotsialistlikus metropolipiirkonnas toimuvatest sotsiaal-ruumilistest protsessidest ning nende mõjuteguritest, mis on lisaks teaduslikule kasule ka otseselt rakendusliku iseloomuga. Projekti oluliseks väljundiks on teadlaste ning kraadiõppurite järelekasv ning rahvusvahelise koostöö edendamine.
Vastutav täitja: Anneli Kährik
Uurimisprojekti "Rahvastikurühmade linnastumine, eeslinnastumine ja vastulinnastumine Eestis" eesmärgiks on analüüsida rahvastikurühmade rändesuundi ja determinante üleminekuaja Eestis ning võrrelda saadud tulemusi teiste (ülemineku)riikidega. Linnastumist, eeslinnastumist ja vastulinnastumist uuritakse põhiliste isiku- ja kontekstitunnuste kaupa ning analüüsitakse rände ja pendelrände vahelisi seoseid. Peamisteks andmeallikateks on "Rahvaloendus 2000" ja "Sotsiaaluuring 2004" ning analüüsimeetodiks logistiline regressioon.
Vastutav täitja: Tiit Tammaru
Vastutav täitja: Tiit Tammaru
- Mobiilsuslabor https://mobilitylab.ut.ee/
- Statistikaamet https://www.stat.ee/
- Geograafia osakond https://www.geograafia.ut.ee/et
- Eesti Planeerijate Ühing http://www.planeerijad.ee/
- TÜ ühiskonnateaduste instituut https://www.yti.ut.ee/et
- Majandusteaduskond https://majandus.ut.ee/et
- Haridusministeerium https://www.hm.ee/et
- Kultuuriministeerium https://www.kul.ee/
- Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) https://skytte.ut.ee/et/sotsiaalteaduslike-rakendusuuringute-keskus-rake-1
- Eesti demograafia keskus https://www.tlu.ee/yti/teadus/eesti-demograafia-keskus
- Balti Uuringute Instituut https://www.ibs.ee/
- Tartu Linnavalitsus https://www.tartu.ee/et
- Tallinna Linnavalitsus https://www.tallinn.ee/
- Eesti Linnade ja Valdade Liit https://www.elvl.ee/
- Rahandusministeerium https://www.rahandusministeerium.ee/et
- Siseministeerium https://www.siseministeerium.ee/
Uued koostööpartnerid teretulnud.
- Department of Urban and Regional Planning, University at Buffalo, USA
- Leibniz-Institut für Raumbezogene Sozialforschung, Erkner, Germany
- Leibniz-Institut für Länderkunde, Leipzig, Germany
- European University at St. Petersburg, Russia
- Delft University of Technology
- EU URBACT Programme
- EU COST Action CA18137 Middle-Class Mass Housing
- Charles University of Prague
- University of Helsinki
- Turku University
- Finnish Institute for Health and Welfare
- University of Bristol
- University of Latvia
- Vilniuse Ülikool (Donatas) Lietuvos Socialinių Tyrimų Centras
- Shanghai University
- DIVERCITIES
- CAT
- DEPRIVEDHOODS
- ENHR
Uued koostööpartnerid teretulnud.
Meie töörühm osaleb mitmete geograafia osakonna ainete õpetamisel nii bakalaureuse kui ka magistri tasemel:
- LOOM.02.065 Demograafia (3 EAP)
- LOOM.02.236 Inimgeograafia alused (5 EAP)
- LOOM.02.073 Inimgeograafia uurimismeetodid (5 EAP)
- LOOM.02.341 Demograafia ja sotsiaalne linnageograafia (õpe toimub inglise keeles, 4 EAP)
- LOOM.02.121 Ühiskonnageograafia teoreetilised lähtekohad (4 EAP)
- LOOM.02.330 Sotsiaal-ruumilised muutused üleminekuühiskondade linnades (õpe toimub inglise keeles, 2 EAP)
- LOOM.02.110 Linnaplaneerimise projekt (6 EAP)
- LTOM.02.030 Demograafia, globaalne ränne ja linnad (õpe toimub inglise keeles, 6 EAP)
- LOOM.02.347 Linnaplaneerimise alused (õpe toimub inglise keeles, 2 EAP)
- LTOM.02.028 Erialakirjanduse seminar (5 EAP)
Õpetame ka TÜ teaduskoolis õpilastele Linnaplaneerimise kursust.
- Sisse- ja väljaränne, siseränne, ees- ja vastulinnastumine, töö- ja eluasememobiilsus
- Etniline ja sotsiaalmajanduslik segregatsioon, etniliste rühmade kohtumispaigad linnas, integratsioon
- Eluasemegeograafia ja –valikud, sotsiaalgeograafia, rahvastikugeograafia, eluaseme-eelistused, eluasememobiilsus, sotsiaal-ruumiline ebavõrdsus
- Linnade areng, planeerimisteooriad, eeslinnade planeeringud, eluasemekeskkonnad, sotsialistlik ja postsotsialistlik linnaplaneerimine
- Muutused siselinnas, gentrifikatsioon, kahanevad linnad, linnapiirkondade taaselustumine, linnade arengu juhtimine, naabruskondade areng, linnade mitmekesistumine
Huvipakkuva teema ja/või omapoolsete uute ideede korral tasub pöörduda töörühma liikmete poole.
- Pille Metspalu, PhD
Pille on tunnustatud planeerimisekspert, Eesti Planeerijate Ühingu asutajaliige ning ettevõtte Hendrikson & Ko üld- ja regionaalplaneerimise osakonna juhataja ja juhtiv planeerimisspetsialist. Pille kaitses 2019. aastal doktoritöö pealkirjaga “Planeerija muutuv roll. Loov pragmatism Eesti ruumilises planeerimises”.
- Leen Rahnu, PhD
Leen on Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi teadur.
- Kati Kadarik, MSc
Kati on Uppsala ülikooli doktorant ning teadur. Tema uurimisteemade hulka kuuluvad ränne, elukoha segregatsioon ning majanduslik ja sotsiaalne integratsioon.
- Keiu Telve, PhD
Keiu on Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu tegevdirektor. 2019. aastal kaitses ta doktoritöö teemal “Pereelu üle lahe: pendeltöötajate perekonnad Eesti ja Soome vahel”.
- Daniel Hess, PhD
Daniel on Buffalo Ülikooli (USA) professor ning linna- ja regionaalplaneerimise osakonna juht. Tema peamisteks uurimisteemadeks on transport, maakasutus ja elamupiirkonnad. 2016. - 2017. aastal uuris Daniel Eestis sotsialistliku planeerimise pärandit ning oli CMUS töörühma juht.
- Kristi Anniste, PhD
Kristi on SA Poliitikauuringute Keskuse Praxis töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik. 2014. aastal kaitses ta doktoritöö teemal “Ida-Lääs ränne Euroopas: Eesti taasiseseisvumisjärgne väljaränne ja tagasiränne”.
- Enel Pungas, PhD
Enel on Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja. 2018. aastal kaitses ta doktoritöö teemal “Rahvus ja haridus rändekavatsuste mõjuritena Eesti näitel”.
- Mari Nuga, PhD
Mari kaitses 2014. aastal doktoritöö teemal “Nõukogudeaegsed suvilapiirkonnad: kodud ja planeerimine sotsialismijärgses suburbias”. Hetkel on tal käsil järel-doktorantuur Umea ülikoolis.
- Kristiina Kukk
- Öguz Kus
- Jasna Mariotti
Jasna on Queen’s University Belfast arhitektuuri õppejõud.
- Petra Spackova
- Coline Daimler
- Maris Berzins
- Jana Temelova
- Jakub Novak
- Hill Kulu, PhD
Hill on inimgeograafia ja demograafia professor St Andrews’i ülikoolis Šotimaal.
- Ann Marksoo
