Geograafia magistriõpe
Ühes mainekamas ülikoolide erialade pingereas „QS World University Rankings by Subject 2021“ paikneb Tartu Ülikooli GEOGRAAFIA eriala 151.-200. kohal. Tule õpi geograafiat ja saa osa maailmatasemel tunnustatud haridusest!
- Ainuke Eesti magistriõppekava, mis võimaldab omandada laiapõhjalise loodust, inimühiskonda ja informaatikat ühendava hariduse.
- Eesti hinnatuim ruumilise planeerimise ja geoinformaatika eriala.
- Karjäär pakub rohkesti vaheldust, loomingulist pinget ja Eesti arengute kujundamist.
Geograafia magistriõppekava pakub võimalust spetsialiseeruda kolmel erialal:
- geoinformaatika ja kartograafia eriala on neile, keda huvitavad kaardid, geoinfosüsteemid, ruumiandmebaasid, kaugseire ja satelliitandmed, geograafiline modelleerimine;
- inimgeograafia ja regionaalplaneerimise eriala valmistab ette planeerijaid ja ruumianalüütikuid, kes mõistavad hästi ühiskonnas toimuvaid protsesse;
- loodusgeograafia ja keskkonnatehnoloogia eriala valmistab ette keskkonnaspetsialiste, kelle ülesanne on näha inimtegevuse ja looduse koosmõju, osata hinnata keskkonnamõjusid ja tunda süvendatult klassikalise loodusgeograafia aspekte.
Geograafia magistriõppekava pakub võimalust spetsialiseeruda kolmel erialal:
- geoinformaatika ja kartograafia eriala on neile, keda huvitavad kaardid, kaugseire, geoinfosüsteemid, ruumiandmebaasid, ruumianalüüs, geograafiline modelleerimine ning andmete visualiseerimine. Magistriõppe käigus omandatakse ruumiandmebaaside loomise ja haldamise, ruumianalüüsi, kaugseire, fotogramm-meetria oskused. Suureneb kogemus ümber käia erinevate ruumiandmetega (GPS andmed, satelliidipildid, reljeefi ja laserskaneerimise andmed). Lihvitakse kaardikujundamise oskuseid ning harjutatakse enamlevinud GIS-i ja graafiliste andmetöötlusplatvormide erialalisi võtteid. Eriala lõpetajad leiavad tööd riigiametites, omavalitsustes ja ka erafirmades, kus vajatakse GIS-spetsialiste ja kartograafe, ruumiandmebaaside haldajaid või ruumiandmete visualiseerijaid.
- inimgeograafia ja regionaalplaneerimise eriala valmistab ette planeerijaid ja ruumianalüütikuid, kes mõistavad hästi ühiskonnas toimuvaid protsesse. Inimgeograafia laia teemaderingi ise loomustavad näiteks märksõnad: mobiilsus, ränne, eluase, rahvastik, keskkonnamõjud, turism, tark linn, regionaalne areng ja linnaplaneerimine. Õpingute jooksul kujuneb arusaam nii kvantitatiivsetest kui kvalitatiivsetest andmetest ja nende analüüsimeetoditest, et olla edaspidi valmis neid oma töös rakendama. Inimgeograafia eriala lõpetanud leiavad sageli tööd spetsialistidena kohalikes omavalitsustes ja riigiametites ning planeerijate ja analüütikutena eraettevõtetes.
- loodusgeograafia ja keskkonnatehnoloogia sobib loodusest huvitatud inimestele. Eriala valmistab ette keskkonna-tippasjatundjaid, kelle ülesanne on näha inimtegevuse ja looduse vastasmõju, osata hinnata keskkonnamõjusid, tunda süvendatult klassikalise loodusgeograafia aspekte. Magistriõppe vältel on võimalik omandada kitsam profiil klimatoloogias, hüdroloogias, mullateaduses või orienteeruda keskkonnakaitsele, maastikuplaneerimisele, aineringetele maastikus.
Geograafia õppekava pakub lähiregioonis parimat geoinformaatika ja kartograafia suunda, mille väljundiks on ruumianalüüsimeetodeid valdav geoinformaatika või kartograafiaspetsialist. Sellised spetsialistid on nõutud nt riigi- ja omavalitsuste ametites ning ruumiandmetega tegelevates IT-firmades. Inimgeograafia ja regionaalplaneerimise suund võimaldab omandada planeerija kutsestandardi või saada ühiskonnakorraldust tundvaks spetsialistiks. Loodusgeograafia ja keskkonnatehnoloogia suunal omandatakse keskkonnakorraldust, loodusvarasid ja looduse aineringeid tundva spetsialisti kvalifikatsioon, mis lubab töötada keskkonnakorralduses, looduskaitses või keskkonnahindamisi teostavates firmades.
Tartu Ülikooli õpingute tugevaks küljeks on lisaks geograafiale väga tugev komplekt nii loodus-, sotsiaal- kui ka tehnikaerialasid, mille valikainete baasil saab kujundada endale huvitavad õpingud. Oma spetsialiseerumise süvendamiseks saavad loodusgeograafid valida geoloogia, bioloogia, keskkonnatehnoloogia aineid, vajadusel ka füüsikast ja keemiast, inimgeograafid sotsiaal- või humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast. Geoinformaatikute ja kartograafide valikutes on mitmeid andmeteaduse kursuseid.
Geograafide põhiliseks töövahendiks on geoinfosüsteemid, mis on arvutipõhine infotehnoloogiline lahendus ruumiandmete haldamiseks, analüüsimiseks, visualiseerimiseks ning kaartide valmistatamiseks. Geograafia osakonnas on käivitatud näiteks maailmaski tähelepanu pälviv mobiilpositsioneerimise suund ühiskonna uurimiseks ja juhtimiseks. Samuti on geograafia osakonnas maastiku aineringelabor, kus uuritakse kliimamuutuste ja inimtegevuse mõju aineringetele erinevates maastikes. Seetõttu on suur osa õppest ja uurimisest praktilistel alustel ning suurem osa kursuseid toimuvad kas arvutiklassis või välitöödel ning laborites.
Uuenenud õppekava järgi valitakse esimesel semestril kolme spetsialiseerumise suuna vahel (geoinformaatika ja kartograafia; inimgeograafia ja regionaalplaneerimine; loodusgeograafia ja keskkonnatehnoloogia) ja läbitakse süvendatud kursused üldainetes. Teine ja kolmas semester on sisustatud spetsialiseerumisega, mille tagavad erialakursused. Kolmanda semestri saab üliõpilane läbida soovi korral ka Erasmusega välisülikoolides, mis on geograafia tudengite hulgas väga populaarne ja suurepäraseid kogemusi pakkuv võimalus. Viimane semester kulub magistritöö kirjutamisele ja oma akadeemilise profiili lihvimisele. Õppekava oluliseks osaks on ka praktika riigi- või eraettevõttes.
Geograafid, aga ka teiste looduserialade üliõpilased jagavad üldiselt elujaatavat ja looduskeskkonda väärtustavat maailmavaadet. See on kokkuhoidev seltskond, kes lävib üksteisega palju rohkem, kui ühine õppetöö nõuab. Võimalus on osa saada traditsioonilistest matkadest, sportlikest ettevõtmistest, Geo-geo vägikaikaveost geoloogidega, ühikaelust ja akadeemilistest üritustest. Noorgeograafide klubi EGEA, kuhu on oodatud kõik geograafia huviga üliõpilased, korraldab erialaseid filmiõhtuid, kokkusaamisi õppejõudude ja tööandjatega, väljasõite loodusesse jpm. Lisaks on Tartus hulgaliselt tudengiseltse, klubisid, pika ajalooga korporatsioone ja organisatsioone, kus leida uusi huvitavaid tuttavaid ja tudengielu täiel rinnal nautida. Geograafia osakond paikneb Tartu kesklinna ajaloolises hoones ühe katuse all loodusmuuseumiga võimaldades olla kõikidele ürituste keskmes.
Geograafiaõpingud Tartus on võimalus värvikalt ja täisväärtuslikult saada osa üliõpilaselust Eesti ainukeses tõelises ülikoolilinnas, kus ülikoolielu on kõigile näha ja tunda.
Geograafi haridus on hinnatud töökohtadel, kus tuleb kokku panna eri valdkondade spetsialistidest meeskonnad. Laiahaardelise spetsialistina oskab geograaf arvestada looduse ja ühiskonna toimimise seoseid ning sobib seetõttu vedama projekte, kus protsessidele tuleb läheneda tasakaalustatult – nt planeeringud, arengustsenaariumid, analüüsid, milles tuleb integreerida väga erinevaid andmeid. Geograafi olulisimaks oskuseks on nähtuste toimimise mõistmine ruumis ning asukohaga seotud andmete – ruumiandmete – analüüsi- ja tõlgendamise oskus.
Kõige enam on geograafiaharidusega ülikoolilõpetajaid asunud tööle geoinformaatikute, andmeanalüütikute ja kartograafidena, kes oskavad ruumiandmeid koguda, töödelda, analüüsida ning neid visualiseerida ja kaarte koostada. Väga levinud on ka planeerija-arendusnõuniku amet, mis tegeleb erinevate andmete ning huvipoolte arvamuste põhjal parimate tulevikulahenduste loomisega era- ja avalikus sektoris. Mõlemad töökohad on hinnatud riigiametites ja omavalitsustes ning mitmesugustes konsultatsiooni-, kaardi- ja keskkonnafirmades. Maailma mõistmist toetav haridus annab head eeldused läbi lüüa ka nt teaduses, hariduses, poliitikas, kaitsejõududes ja ettevõtluses.
