Valmimas on uus simulatsioonimudel Eesti rahvastiku arengute prognoosimiseks

Läinud aasta lõpus algas kaks aastat kestev rakendusuuring, mille eesmärk on luua analüüsivahend, mis võimaldaks prognoosida Eesti rahvastiku arenguid üksikisiku tasemel ja hinnata poliitikaotsuste võimalikke mõjusid enne nende elluviimist. Projekti käigus arendatakse edasi olemasolevat riikliku pensioni prognoosimudelit ja laiendatakse selle kasutusvõimalusi märkimisväärselt lisades simuleeritavate muutujate hulka ka regionaalset paiknemist, leibkondlikku kuulumist ja tervisenäitajaid arvestavaid tegureid.

Praegu puudub Eestis terviklik mikrosimulatsioonimudel, mis suudaks koostada regionaalseid rahvastikuprognoose ja arvestada samal ajal erinevate sotsiaaldemograafiliste tegurite koosmõju. Kuigi riigil on olemas kvaliteetsed registriandmed, pole neid seni sellisel moel integreeritud analüüsivahendiks kasutatud.

Simulatsioonimudelisse plaanitakse kaasata teavet Eesti rahva elukohtade, töövõime, tervisenäitajate ning leibkondade kohta. Mudeli loomisel kasutatakse dünaamilist mikrosimulatsiooni, mis võimaldab detailselt jälgida üksikisikute elukäiku ajas ning modelleerida keerukaid ühiskondlikke protsesse.

Oluline tööriist poliitikakujundajatele

Projekti tulemusena valmiv mudel on mõeldud kasutamiseks nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste tasandil. Uus tööriist võimaldab analüüsida, kuidas mõjutavad erinevad reformid, ränne, sündimus, suremus, terviseseisund või leibkondade muutused tuleviku tööjõudu, sotsiaalkaitset või regionaalset arengut.

Lisaks pööratakse uuringus suurt tähelepanu mudeli jätkusuutlikkusele: see dokumenteeritakse põhjalikult, majutatakse turvalisse keskkonda ning tehakse teadlastele kättesaadavaks. Plaanis on ka kasutusjuhendid, koolitusmaterjalid ja avalikud tutvustused eesmärgiga hõlbustada mudeli kasutamist nii poliitikakujundajate kui teadlaste ja analüütikute seas ning tugevdada seeläbi Eesti võimekust kasutada tipptasemel andmeanalüüsi riigi arengut puudutavate otsuste tegemisel.

Projekti „Rahvastikuandmete simulatsioonimudeli arendamine“ viivad läbi Tartu Ülikool ja Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR. Projekti lõpptulemused valmivad 2027. aasta lõpuks. Uuringut rahastab SA Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava sekkumise „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+) raames. Uuringu kaasrahastajad on Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium ja Riigikantselei.

Lisainfo:

Tiit Tammaru, [email protected]

Janno Järve, [email protected]

Image