Uuring: kasvav tehnoloogiasektor linnades murendab rahvuspõhist segregatsiooni

Ökoloogia ja maateaduste instituudi teadlased leidsid, et vene rahvusest kõrgepalgaliste IT-sektori töötajate elukohavalikud Tallinnas vähendavad senist suurt rahvuspõhist elukohasegregatsiooni.

Mainekas teadusajakiri „Nature Cities“ avaldas 3. aprillil ÖMI geograafia osakonna teadlaste Janis Zālīte, Kadi Kalmu, Kadri Leetmaa ja Tiit Tammaru artikli „The role of tech workers in ethnicity- and class-based urban segregation” (Tehnoloogiasektori töötajate roll etnilises ja klassilises linnalises segregatsioonis).

Uuringus analüüsiti Tallinnas elavate eesti ja vene rahvusest IT-sektori töötajate elukohti, keskendudes juhtidele ja tippspetsialistidele. Kõrgem sissetulek ja kaugtöö laialdased võimalused avardavad tehnoloogiasektori töötajate elukohavalikuid võrreldes teiste ametite esindajatega, kelle valikuvõimalused kallineval eluasemeturul on piiratud. Kui tavaliselt kipuvad linnades etniline ja sotsiaalmajanduslik segregatsioon kattuma, siis uuring näitas, et vene rahvusest IT-sektori juhid ja tippspetsialistid elavad pigem sarnastes piirkondades oma ametikaaslastega ning harvemini vaesemates piirkondades koos oma rahvuskaaslastega.

Vähemusrahvustest pärit IT-töötajad on eriti koondunud kõige atraktiivsematesse kesklinna piirkondadesse, isegi võrreldes teiste kutsealade esindajatega oma rahvusgrupi seas või ka võrreldes eestlastest IT-töötajatega. Paralleelselt sellega kasvab aga teiste vähemusgruppide isolatsioon, sest madalama sissetulekuga vähemusrahvuse grupid jäävad endiselt koondunuks madalama staatuse ja soodsama kinnisvaraga linnaosadesse.

Uurimistulemused näitasid, et just välismaal sündinud vene rahvuse esindajad, kes töötavad tehnoloogiasektoris, kolivad piirkondadesse, kus on suurem eestlaste osakaal. Kohalikud vene rahvuse esindajad kalduvad aga elama etnilistes kogukondades. Autorite hinnangul võib seda mustrit seletada Eesti unikaalse kontekstiga, kus mitmeid põlvkondi Eestis elavad eestivenelased on tõenäoliselt rohkem mõjutatud pikaajalisest seotusest kohtade ja kogukondadega, kus nad on üles kasvanud ja sotsialiseerunud. Hiljuti Eestisse saabunud IT-töötajad kuuluvad aga pigem „globaalsete talentide” hulka, kes on rohkem seotud professionaalsete võrgustikega kui kohalike etniliste kogukondadega.

Uuringu avaldamist prestiižses Nature Portfolio ajakirjas soosis teema päevakohasus. Sarnases olukorras, kus IT-sektori töötajate osakaal kiiresti kasvab, on paljud maailma linnad. Avaldatud uuring aitab mõista, kuidas muutub digiajastul linnades etniline ja sotsiaalmajanduslik segregatsioon ning kuidas kujuneb tulevikus ümber linnaruumi sotsiaalne struktuur.

Eestis oli võimalik sellist uuringut teha tänu väga heale andmetaristule. Uurimisrühma juht Tiit Tammaru kommenteeris aastakümnete pikkust andmearendustööd: „Tagasivaates on see olnud uskumatu areng võrreldes 1990. aastatega, mil minu teadustee algas. Siis avaldati Eestis rahvastikuandmeid vaid väga üldisel kujul ning nendega sai tutvuda üksnes Statistikaametis, mõnes eksemplaris trükitud ja ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud paberväljaannetes. Nüüd oleme aga jõudnud digiajastusse ja registripõhisesse rahvastikuarvestusse sarnaselt Põhjamaadega. See on olnud pikk tee.“

Andmearendust detailsete Eesti kogurahvastiku registripõhiste andmeanalüüside võimaldamiseks on tehtud üle 20 aasta. Alates 2016. aastast toimub töö Eesti Teaduse Teekaardi andmetaristu projekti Infotehnoloogilise Mobiilsuse Observatooriumi (IMO) raames koostöös Eesti Statistikaametiga ning Eesti Teadusagentuuri toel.