26. juunil kl 14.15 kaitseb Sandeep Thayamkottu loodusgeograafia erialal doktoritööd „Ecosystem scale modelling of carbon and nitrogen cycles in peatlands“ („Soode süsiniku- ja lämmastikuvoogude modelleerimine ökosüsteemi tasandil“).
Juhendajad:
kaasprofessor Jaan Pärn, Tartu Ülikool
professor Ülo Mander, Tartu Ülikool
Thomas Luke Smallman, Edinburghi Ülikool (Šotimaa)
Oponent:
Avni Malhotra, Vaikse ookeani loodeosa riiklik labor (Washington, USA)
Kokkuvõte
Maakera kliima soojeneb ja äärmuslikud kliimasündmused sagenevad. Seda tingivad peamiselt maakasutuse ja maakatte muutused (LULCC) ning nendest tulenevad kasvuhoonegaaside (KHG) heitmed. Sood mängivad olulist rolli globaalses süsiniku ja kasvuhoonegaaside bilansis, salvestades süsinikku muldadesse (kus seda on rohkem kui maismaa taimestikus). Ökosüsteemi, piirkondliku ja globaalse süsiniku ja KHG-bilansside koostamisel on olulised mulla veebilanss, vee liikumine mulla-taime-atmosfääri süsteemis ja ilmategurid, mis mõjutavad taimede kasvu (fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus, aururõhu defitsiit (VPD), õhutemperatuur ja sademed). Empiiriline teadmine sellest, kuidas mulla niiskuse muutused mõjutavad mulla kasvuhoonegaaside heitkoguseid, on vajalik, mõistmaks soo-ökosüsteemides toimuvaid protsesse. Käesolev doktoritöö täidab teadmiste lünki süsiniku ja N2O voogudest ning nende põhjustest ökosüsteemi tasandil. Uuring leidis, et kasvuperioodi kambrimeetodil mõõdetud KHG bilansis oli ülekaalus CO2 ja et KHG heitmed on kõrgeimad mõõdukal mullaniiskusel. Edasised uuringud CO2 voogude kohta subarktilises madalsoos ja niiske parasvöötme taastatud rabas käsitlesid CO2 väetamis-efekti ning VPD ja mulla niiskuse muutuste mõju taimekasvule. Tulemused näitavad ka fotosünteesi saaduste jagunemist erinevatesse ökosüsteemi osadesse. Mullaniiskus hakkas taimekasvu piirama, kui veetase langes alla teatud läve. See lävi on maapinnale palju lähemal kui varem arvati. See doktoritöö aitab parandada teadmisi hüdrokliima mõjust kasvuhoonegaasidele, eriti süsiniku voogudele.