Uurimisteemad

Uurimisvaldkonnad: geoinformaatika

Uurimisteemad:

• Maastikumustri sesoonsed erisused satelliidipiltidel.

Uurimisvaldkonnad: kartograafia, geoinformaatika, maamõõtmine, toponüümika

Uurimisteemad:

• Kartograafilised kujutusviisid: nt dünaamiliste nähtuste kujutamine kaardil; anamorfooskaartide konstrueerimine; ajalis-ruumiliste nähtuste kujutamine; turismikaartide eelistused ja sihtgrupid
• Kaardianimatsioonid: nt kartograafiliste elementide animeerimisvõimalused
• Reljeefimodelleerimine: nt rannajoone rekonstruktsioonid; vaateväljade planeering
• Toponüümika: nt piirkonna kohanimede tekke ja arengu kaardianalüüs
• Teemakaartide praktiline koostamine ja vormistamine: nt Eesti atlase temaatilised kaardid; piirkondlikud teemakaardid; digitaalse Eesti atlase loomine kooliatlase baasil
• 3D kartograafia: nt ruumiliste linnamudelite rakendamine
• Ajaloolised kaardirekonstruktsioonid: nt teedevõrgu kujunemine
• Kaugseireandmete kasutamine: nt maastiku muutuste uurimine
• Geodeesia, kaardistamine: nt andmete kogumine välitöödel
• Võrgustikuanalüüs: nt Tartu tänavavõrgu transpordiülesanded

Uurimisvaldkonnad: maastikuanalüüs, maakatte muutuste analüüs, ökoloogiline modelleerimine, ruumianalüüs ja kaugseire

• Metsade seire kasutades kaugseiret ja kronosekventse (aegridu)

         Kaasjuhendaja Kadri Runnel (botaanika osakond)

Töö eesmärgiks on arendada metoodika, mis võimaldab metsade seiret (peamiselt metsakasvu) kaugseire abil. Töö on praktilise väärtusega vabatahtliku süsinikrediidi turu ettevõtetele, kellel on vaja hinnata, kas metsastamine on toimunud ning seirata metsakasvu. Töö on sobilik geoinformaatika magistritudengitele ja eeldab kaugseire alaseid teadmisi ning programmeerimisoskust (LTOM.02.041  Ruumiandmete analüüs Pythoni ja R-iga, LTTO.00.027 Andmeteadus kaugseires).

• Metsaraie tuvastamine kaugseire abil

Töö eesmärgiks on arendada välja suhteliselt kiire metsaraie tuvastamine SAR ja optiliste kaugseire andmete põhjal Eestis. Töö on sobilik geoinformaatika magistritudengitele ja eeldab kaugseire alaseid teadmisi ning programmeerimisoskust (LTOM.02.041  Ruumiandmete analüüs Pythoni ja R-iga, LTTO.00.027 Andmeteadus kaugseires).

• GIS-põhine sobivusanalüüs maastikuelementide paigutamiseks maastikku

Töö eesmärgiks on kaugseire andmete ja ruumianalüüsi põhjal tuvastada alad, mis sobiksid maastikuelementide (puuderead, puudesalud jms) paigutamiseks maastikku. Töö on sobilik loodusgeograafia huviga geoinformaatika suuna magistrandile. Töö on sobilik geoinformaatika magistritudengitele ja eeldab kaugseire alaseid teadmisi ning programmeerimisoskust (LTOM.02.041  Ruumiandmete analüüs Pythoni ja R-iga, LTTO.00.027 Andmeteadus kaugseires).

• Eesti põllumajandusmaastike mitmekesisuse analüüs

Analüüsida GIS-i Eesti põllumajandusmaastike mitmekesisust hindamaks maastikuelementide vajalikkust. Maastikumitmekesisuse hinnagud saab seostada olemasolevate liigilise mitmekesisuse ja arvukuse hinnangutega.

Uurimisvaldkonnad: kaugseire, veebikaarditeenused ja andmebaasid, põllumajandusmaastikud

Uurimisteemad:

• Soojussaarte dünaamika Tallinnas

  Kaasjuhendaja Mait Sepp

Tallinn on Eesti kiiresti arenev pealinn, mille äärealad laienevad jõudsalt. Uute arendustega kasvab iga aastaga linna soojussaare (UHI) ulatus. Linnaplaneerimise seisukohalt on oluline teadvustada uusarenduste tegelikku mõju: uute kuumasaarte tekkekohti, nende kuju ja suurust, seoseid erinevate maakasutuse liikide ja olemasoleva haljastusega.

Vajalikud on head ruumiandmete analüüsi (vektor ja raster) oskused; eeliseks on teadmised kaugseireandmete töötlemisest. Võimalus kandideerida Tallinna linna stipendiumile.

• Taimkatteindeksitel põhinev põllukultuuride fenoloogiliste faaside muutuse tuvastamine pikaajaliste kaugseisre aegridade abil

Kaasjuhendajad Ain Kull ja Jaak Jaagus

Põllukultuuride fenofaaside täpne tuvastamine on oluline potentsiaalse saagikuse hindamiseks ning ilmastikust või muudest teguritest tingitud taimearengu anomaaliate tuvastamiseks. Muutuva kliima tingimustes on oluliselt muutunud ka fenofaaside ajastus. Sattelliitandmete põhjal arvutatud taimkatteindeksid (nt. NDVI) ja nende aegread võimaldavad luua tüüpilised fenoloogilised profiilid ning hinnata eri kultuuride arengus esinevaid anomaaliaid.

Vajalik on ruumianalüüsi (vektor- ja rasterandmestik) oskus, kaugseire andmete töötlemise kogemus tuleb kasuks.

Uurimisvaldkonnad: Veebi GIS, uudsed andmekuubi lahendused, ruumiandmete infrastruktuur, ruumiline masinõpe

Uurimisteemad:

• Maastikuindeksite uudne lahendus heksagonvõrel
• Veebikaardistamise arendamine
• Mis on tegelikult jutustavad kaardid (sroty maps)?

Uurimisvaldkonnad: kartograafia, ruumiandmete kvaliteet

Uurimisteemad:

• Suhteline asukohatäpsus topograafilisel kaardil

Uurimisvaldkonnad: paleogeograafia, kõrgusmudelid, reljeefi modelleerimine

Uurimisvaldkonnad: sisse- ja väljaränne, siseränne, diasporaad, ees- ja vastulinnastumine, töö- ja eluasememobiilsus, etniline ja sotsiaalmajanduslik segregatsioon

• Elukohasegregatsioon Tallinnas

Eesmärgiks on analüüsida elukohtade jaotuse muutust Tallinna linnaregioonis alates 1989. aastast longituudvaates. Oluline on õppida kasutama erinevaid segregatsiooni indekseid ning longituudandmete (nt sündmuslooline analüüs/event history analysis) analüüsi meetodeid. Töö toimub õppetooli teadustöö raames ning toimub kaasjuhendamises.

• Uusisserändajate arvu muutus, saabujate geograafia ja paiknemine Eestis/Tallinnas

Eesmärgiks on analüüsida rändepöörde tulemusel kasvanud uussisserännet Eestisse. Oluline on õppida kasutama segregatsiooni indekseid ning longituudandmete (nt sündmuslooline analüüs/event history analysis) analüüsi meetodeid. Töö toimub õppetooli teadustöö raames ning toimub kaasjuhendamises.

• Koolisegregatsioon Eestis/Tallinnas

Eesmärgiks on analüüsida koolikohtade jaotuse muutust Tallinna linnaregioonis alates 1989. aastast longituudvaates. Oluline on õppida kasutama erinevaid segregatsiooni indekseid ning longituudandmete (nt sündmuslooline analüüs/event history analysis) analüüsi meetodeid. Töö toimub õppetooli teadustöö raames ning toimub kaasjuhendamises.

• Segregatsiooni ja mobiilsuse seosed Tallinna linnaregioonis

Eesmärgiks on analüüsida erinevate rahvastikurühmade (sugu, vanus, amet, rahvus) elukohti ja mobiilsust. Oluline on õppida kasutama küsitlusandmete ja mobiilpositsioneerimise teel saadud andmeid, olulised on GIS alased oskused. Töö toimub õppetooli teadustöö raames ning toimub kaasjuhendamises.

• Uued tehnoloogiad linnade analüüsimisel

Eesmärgiks on viia ennast kurssi uute tehnoloogiate (droonid, näotuvastuse tehnikad) jne kasutusvõimalustega linnade uurimisel, fookusega mobiilsisuse ja segregatsiooni uurimine. Oluline on uudishimu ja soov laiendada linnade uurimist seni vähe tuntud territooriumitele. Töö toimub õppetooli teadustöö raames ning toimub kaasjuhendamises.

• 3D linnamudeli koostamine

Eesmärgiks on luua Tallinna 3D linnamudel ning sisustada seda olemasolevate andmete, sh Google avaandmetega eluruumidest, töökohtadest, koolidest ning muudest olulistest tegevuskohtadest. Oluline on uudishimu ja soov laiendada linnade uurimist seni vähe tuntud territooriumitele. Töö toimub õppetooli teadustöö raames ning toimub kaasjuhendamises.

• Eestlased maailmas

Eesmärgiks on selgitada Eestlaste arvu muutust maailmas ning sügavuti Soomes elavaid eestlasi. Oluline on ettevõtlikkus andmete otsimisel väliskogukondades ning töötamine küsitlusandmetega. Töö toimub õppetooli teadustöö raames ning toimub kaasjuhendamises.

Uurimisvaldkonnad: : inim-, linna-, majandus-, sotsiaalgeograafia

Uurimisvaldkonnad: regionaalne ja kohalik innovatsioon, regionaalne identiteet, eestvedamine (leadership) avalikus sektoris, maapiirkondade struktuurimuutus, tööstuse ja investeeringute paiknemine ruumis, rohe-, sini- ja hõbemajanduse võimalused, kohaliku omavalitsuse arengu kavandamine ja strateegiad

Peamised uurimisvaldkonnad ja võimalikud uurimisteemad, mida saab konkretiseerida lähtuvalt üliõpilase või tema tööandja huvist:

• Ääremaapiirkondade struktuurimuutus ja ressursimajandus
  • Uute rohe-, sini- ja hõbemajanduse ettevõtete paiknemine.
  • Uus energeetika ja uue tööstuse paiknemine Eestis.
  • Rohepööre ääremaal: võimalused ja eeldused ettevõtlusinnovatsiooniks.
  • EL regionaal-  ja innovatsioonipoliitikate mõju majanduse geograafiale
  • Keskkonnadirektiivide sünd ja rakendamine: idee, läbisurumine, teostus ja tegelikkus kohtadel.
  • Geopoliitika naasmine, sõdiva riigi naabrus ja piiriregioonide areng.
  • LEADER programmi geograafia ja selle muutumine erinevate Euroopa maade näidetel.
  • Hõbemajanduste asustust muutev geograafia.
  • Regionaalne innovatsioon ja kõrgkoolide roll regionaalarengus.

• Regionaalne identiteedi mõju haldusele ja arengule.
  • Regionaalse identiteedi mõju kohtade sotsiaal- ja inimkapitalile.
  • Koha füüsiline atraktiivsus ja identiteet: kuidas see mõjutab uhkus ja piinlikkust?
  • Mõisate ja ajaloo mõju kohtade atraktiivsusele.
  • Koha füüsiline atraktiivsus ja identiteet: kuidas see mõjutab uhkust ja häbi?
  • Sotsiaalne innovatsioon ääremaal: kuidas vältida marginaliseerumist ja identiteedi lahustumist?
  • EL raha ja identiteet: struktuurivahendite mõju Euroopa identiteedi kujunemisel

• Eestvedamine (leadership) ja arenguplaneerimine avalikus sektoris.
  • Sotsiaalmeedia ja avalik planeerimine: võimalused ja ohud.
  • Eestvedamine (leadership) ja institutsionaalne muutus ääremaalistes piirkondades.
  • Regionaalse identiteedi mõju juhtide otsustele ja ettevõtlus arengule.
  • Planeerimiskultuuri muutus Eestis Ida-Euroopas Hofstede kultuuridimensioonide teooria raamistikus.
  • Multilokaalsuse tegurid ja osaajaelanike osalemine kohalikus elus.
  • Osikud ja suvikud – kohaliku arengu kasutamata ressurss.

Uurimisvaldkonnad: sotsiaalmajanduslik ja etniline ebavõrdsus linnas, ränne Eestis ja linnaregioonides, eluaseme-eelistused, naabruskonnaprotsessid ja naabruskondade muutumine, linnaplaneerimise printsiibid, governance-teooriad, kaasav linnaplaneerimine, uued meetodid linnaplaneerimisel, kahanevate linnade ja regioonide strateegiad

Uurimisteemad:

• Eraüürisektor Eesti linnades kui nähtamatu elanikkond linnade planeerimisel

​​Linnaplaneerimine Eesti linnades arvestab peamiselt eraomanike vaadetega. Suuremates linnades on aga ka arvestatav eraüürisektor. Paljud linna saabujad, sh sisserändajad, alustavad oma eluasemekarjääri üüriturul. Mitmed naabruskonnad on kujunenud lävepakuks linna tulijatele. Kuidas üürnikud linna tajuvad ning millised on nende ootused linnaplaneerimisele? Oodatud on kriitilise mõtlemisega tudeng(id), kes oleks valmis põhjalikult töötama ka kirjandusega. Tõenäoliselt on see kvalitatiivne uurimisprojekt.

• Etnilised erinevused linna tajumisel ja ruumikasutuses

Traditsioonilised segregatsioonianalüüsid etnilistest erinevustes linnaruumis – erinevused elukohtades, töökohasegregatsioon, etnilise ja sotsiaalmajanduse ebavõrdsuse seosed ühiskonnas, eesti- ja venekeelse kooli mõjud paralleelühiskondade püsimisele. Uuemad linnaruumi kogemise erinevuse uuringud, nt eesti- ja venekeelse elanikkonna ruumikogemused avalikus ruumis ja ootused linnaplaneerimisele. Uussisserändajate eelistused linnaruumis ja linnaruumi kogemused. Võimalik on kujundada nii kvantitatiivne kui ka kvalitatiivne uurimisprojekt.

• Eluaseme- ja ruumimuutused kahanevates linnades

Eluasemesegregatsiooni ja naabruskondade muutumist on Eestis uuritud peamiselt kahes suuremas keskuses – Tallinnas ja Tartus. Oodatud on väiksemate linnade ja ääremaa regioonidega seotud elukohamuutuste ja elukohaeelistuse analüüsid. Näiteks, millist rolli mängib eeslinnastumine ja gentrifikatsioon ääremaa regioonides ja linnades? Võimalik on töö loendus- ja registriandmetega (ning nende kombinatsiooniga). Samuti on võimalikud regionaalplaneerimise suunitlusega tööd (kahaneva linna ja regiooni strateegiad), milles töövahendiks on intervjuud.

• Eesti siserände suunad ja eri rahvastikurühmade ränne

Eesti siserände suundi rahvastikurühmade lõikes on seni analüüsitud perioodide 1989-2000 ja 2000-2011 kohta. Oodatud on võrdlevad jätkuanalüüsid viimase kümnendi kohta. Kuidas on muutunud ja kes osaleb vastulinnastumises? Kuidas on muutunud eeslinnastumise ulatus ja sihtgrupid? Kuidas on muutunud eri vanus-, soo-, rahvus-, sotsiaalsete rühmade ränne Eestis? Üldjuhul on tegemist kvantitatiivse rahvastikuandmete analüüsiga. Oodatud on ka kvalitatiivse suuna tudengid, eelkõige rändepõhjuste uurimishuviga.

• Elukohaeelistused ja elukohamobiilsus linnades, naabruskondade muutumine

Linnanaabruskondade vaheline elukohamobiilsus perioodil 1989-2020. Millised naabruskonnad muutuvad atraktiivsemaks ja millised kaotavad atraktiivsust? Üldjuhul on see kvantitatiivne uurimisprojekt, elukohaeelistuse suunal rakendame intervjuumetoodikaid.

• Hargmaisus elustiilina

Eesti välisdiasporaa seosed Eestiga. Uussisserändajate kogukondade teke Eesti linnades. E-residentide kogukonna globaalsed võrgustikud.

• Eeslinnastumine ja kaugeeslinnastumine Eestis

Eeslinnastuvad ja kaugeeslinnastuvad rahvastikurühmad. Eeslinnastumise põhjused, ootused elukeskkonnale ja seotus linnaga. Eeslinnaelanike osalemine eeslinnaruumi planeerimisel. Eeslinna avaliku ruumi ja avaliku ruumi kasutuse analüüsid. Eeslinnavaldade planeerimisstrateegiad. Eeslinnade mitmekesisus Eesti linnaregioonides. Eeslinnastumine, kaugeeslinnastumine ja vastulinnastumine kui COVID-19 tervisekriisiga kohanemise strateegiad.

• Eesti 100 keskväljakute programmi raames ehitatud linnaväljakute kasutus

Viimastel aastatel on Eesti väikelinnades ja maakonnakeskustes avatud uued linnaväljakud. Nende mõjusid kogukonna ruumikasutusele, linnaelanike ja ettevõtjate hinnanguid on seni vähe uuritud. Küsitlus-, vaatlus- ja intervjuu-uuringud

• Uued linna rohekogukonnad

Linnaaianduse kogukondade elulaad ja ootused linnaplaneerimisele. Linnade rohepöörde algatuste analüüs.

Uurimisvaldkonnad: kultuurigeograafia, Eesti geograafia, Eesti geograafia ja kartograafia ajalugu

Uurimisteemad:

• Ajalooliste kaartide analüüs

Eesti rahvusarhiivis on säilitamisel arvukalt erinevaid ajaloolisi kaarte. Nende võrdlemisel tänapäevase maastikuolukorraga saab teha järeldusi maastikul toimuvatest protsessides, olgu selleks jugade taganemine, maatõus või maakasutuse muutus. 1) Maastikumuutused Väinatammi ümbruses (seosed maatõusu, maakatte muutuse, hüdrograafia ja eutofeerumisega); 2) Setomaa (Petserimaa) teedevõrk (poliitgeograafiliselt huvitava piirkonna teedevõrgu kujunemine).

• Eesti muinasaegne toponüümika

18. sajandil publitseeriti Läti Henriku kroonika ja sealt pärineb esmakordselt suur hulk meie ajaloolist toponüümikat. Neid nimesid hakati asetama ka kaartidele ning hiljem lisandus kaartidele kohanimesid ka teistest kroonikatest. Kui paljude kohanimede puhul on kokkuviidavus tänasega läbinähtav, siis mitemete kohanimede osas pole täit selgust. Töö käigus tuleb koostada kaartide põhjal Eesti muinasaegse toponüümika andmebaas ning analüüsida kohanimede püsivust, muutusi ning proovida täiendada meie teadmisi muinaseesti kohanimede geograafilisest tähendusest.
 

• Koguteos Tartu

1927. aastal ilmus Tartu koguteos, kuhu ühe kandva osa kirjutas magistritööna hilisem geograafiaprofessor Edgar Kant. Eesti rahvusarhiivis on säilinud selle Eesti teadusloo tippteose koostamist kajastavad materjalid. Bakalaureusetöö annnab ülevaate teoses sünnist ning Edgar Kanti ja geograafide rolliste selles.

• Ajalooliste kohtade muutus Eestis
   

https://ajapaik.ee/ andmebaasi põhjal analüüsida kohtade muutumist – sobilik bakalaureuse tööks. Tööl on praktiline väljund, mis lõpuks jõuab tagasi Ajapaiga portaali. Kaasjuhendaja geoinformaatikast.

• Ajalooliste fotode suunaanalüüs
   

https://ajapaik.ee/ andmebaasile fotode tegemise suundade analüüs ja otsingu arendamine – sobilik bakalaureuse tööks. Tööl on praktiline väljund, mis lõpuks jõuab tagasi Ajapaiga portaali. Kaasjuhendaja geoinformaatikast.

• Kaasaegse ettevõtluse onomastika

Kaasjuhendaja Ingmar Pastak
Eesti suuremates linnades on gentrifitseerumise protsessi tulemusena tekkinud mitmeid piirkondi, mis sisaldavad arvukalt toidukohti ja loomeettevõtteid. Kui hipsterlikku kultuuri vaadeldakse enamasti globaliseerumise ja inglisekeelestumise kontekstis, siis sealsete toidukohtade ja ettevõtete nimevalikul kasutatakse sageli eestikeelseid nimesid, mis jäävad võõramaalastele mõistetamatuks. Kas seesugune trend on midagi omast vaid Eestile või on see osa ülemaailmsetest protsessidest? Uurimistöö käigus analüüsitakse Eesti uusima toidukultuuri ja/või loomeettevõtete nimesid ning võrreldakse neid samaväärsetega teistest valitud Euroopa linnadest.

Uurimisvaldkonnad: inimgeograafia, mobiilpositsioneerimine, fenoloogia

Uurimisteemad:

• Kus on kodu? Arvutusmetoodika mobiiltelefonide kõnetoimingute andmetel

Mobiiltelefone on kasutatud inimeste paiknemise uurimiseks juba üle kümne aasta. Paiknemismustrite kirjeldamisel on seni olnud ühel kesksemal kohal inimese kodukoha määramine. Mis on senised praktikad kodu (jt oluliste) asukohtade määramisel? Kas midagi saaks teisiti teha?

• GPSiga kogutud andmete alusel liikumisviisi arvutamine

Kui tahame kirjeldada inimeste liikuvust võimalikult täpselt, siis on üks lihtsamaid mooduseid teha seda GPS-i abil, mis võib talletada selle kandja asukohta iga sekundi tagant. See annab võimaluse saada täpselt teada mitte ainult seda, kust me liikumist alustasime ja kus lõpetasime, vaid talletab ka teekonna enda. Kuidas me saame neid teekondi iseloomustada? Kas liiguti jalgsi, jalgrattal, autoga või mingil muul moel?

• Ekstreemsete ilmastikusündmuste mõju kõnetoimingute rütmidele ja inimeste paiknemisele

Koerailma puhul ei sunni hea omanik oma koeragi õue. Endast rääkimata. Halva ilma puhul eelistame autot. Kui ka autoga sõit tundub ebamõistlik, siis helistame ja lepime kokku uue kohtumise. Kas näeme neid hüpoteetilisi mõjusid ka mobiiltelefonide kõnetoimingute andmestikus?

• Kõnetoimingute ajalis-ruumilised mustrid vana-aasta õhtul

Pole kahtlust, et 31. detsember on tavalisest päevast erinev. Paljud on kaugel oma rutiinsest käitumisest. Kuidas suhestub vana-aasta õhtu veetmise paik igapäevase tegevusruumi ja suhtlusvõrgustikuga?

• Tegevusruumi rutiinsus GPS- / mobiilpositsioneerimise andmete alusel

Enamuse oma ajast oleme kodus, töö on samuti tähtsal kohal. Kui igav või rutiinne on meie füüsiline mobiilsus? Kui sageli kaldume kõrvale trassilt töö–kodu?

• Inimeste ajalis-ruumilise paiknemise uurimine mobiiltelefonide andmetel

Nt suurürituste külastatavuse ja ruumilise mõju hindamine; inimeste eksponeeritus keskkonna ja teenuste suhtes.

• Mobiiltelefoni kasutamise rütmid

Vaatamata ühiskonna pidevale püüdlusele muutuda toimivaks 24/7, on inimene siiski väga selgelt rütmilise käitumisega. Kõige selgemini joonistub välja ööpäevase aktiivsuse käik; aktiivsus on erinev töö- ja puhkepäevade võrdluses; samuti mängib olulist rolli aastaaegade vaheldumine. Telefonide kasutamine peegeldab otseselt nende kandjate aktiivsust (kõige üldisemas tähenduses ärkvelolek vs. uni). Aktiivsuse mustrid võivad olla väga erinevad, näiteks maapiirkondade elanikud peavad varem ärkama, et kompenseerida kaugust töökohast ja teenustest. Tõestatud on, et inimeste ööpäevase aktiivsuse eelistused (ja kohustused) muutuvad elu jooksul. Erinevad on ka meeste ja naiste rütmid. Jne. Jne. Töö eesmärk on kirjeldada inimeste mobiiltelefonide kõnetoimingute rütmide mustreid ja erinevusi valitud sotsiaalsete gruppide lõikes.

Uurimisvaldkonnad: linnageograafia, linnaplaneerimine, linnade areng, eluasemegeograafia ja –valikud, sotsiaalgeograafia

Uurimisteemad:

• Linnalised ebavõrdsused

Demograafilised, sotsiaalsed ja etnilised muutused linnalistes naabruskondades. Ränne muutuseid mõjutava tegurina. Etnilised erinevused sotsiaalses ja ruumilises mobiilsuses.
Sotsiaalsed ja ruumilised ebavõrdsused elamistingimustes.
Gentrifikatsiooniprotsessid, uuselamuehitus ja renoveerimine ja selle mõjud.
 

• Seosed elukoha naabruskondade paiknemise ja tegevusruumide vahel

Mobiilpositsioneerimise andmetel põhinev uurimistöö.
 

• Linnapiirkondade tunnetus ja eluasemevalikud

Linnaliste naabruskondade kuvandid (sh. piirkondade stigmatiseerimine) ja nende muutumine ajas

Turvalisuse tajumine linnalistes naabruskondades
Elukeskkonnaga rahulolu (sh soolised ja kogukonnaaspektid)
Noorte sisenemine eluasemeturule, noorte eluasemevalikud

• Sotsiaalsete võrgustike kujunemine ja tähtsus elukohas
   
• Koolisegregatsioon ja selle mõjud
   
• Välisrände suundumused

Välisrände suundumuste trendid
Eesti päritolu elanike integratsioon Soomes. Hargmaisus
Tagasiränne kodumaale
Uussisserändajate, sh Ukraina sõjapõgenike, elukohamustrid ja integratsioon Eestis
Uussisserändajate ja põgenikekriisiga toimetulek kohalikes omavalitsustes, regionaalsed erisused

Uurimisvaldkonnad: inimeste liikuvus, linnaplaneerimine, mobiilpositsioneerimine

Uurimisteemad: 

• Sotsiaalsed ja etnilised erinevused inimeste paiknemises ja liikuvuses.

Eesmärk on teada saada millised on erinevused Tallinna eesti- ja venekeelsete ning erineva sotsiaalse taustaga inimeste ruumikasutuses ja tegevuskohtades ning millised tegurid seda mõjutavad. Andmeteks on nutitelefonipõhise rakendusega MobilityLog Tallinnas kogutud asukohaandmed ja inimestega läbiviidud küsitlus.

• Inimeste liikumisviiside stiilid ja neid mõjutavad tegurid.

Eesmärk on teada saada millised on inimeste liikumisviiside stiilid ning millised elukoha ja linnaruumi tegurid mõjutavad inimeste liikumisviiside (jala, jalgratas, ühistransport, auto) kasutust. Andmeteks on nutitelefonipõhise rakendusega MobilityLog Tallinnas kogutud asukohaandmed ja inimestega läbiviidud küsitlus.

• Aktiivsete liikumisviiside kasutamine ja seda mõjutavad tegurid.

Eesmärk on teada saada, kuidas on jala käimine ja jalgratta kasutamine seotud erinevate linnaruumi teguritega (nt jalgrattateede olemasolu, tegevuskohtade arv, rohelus, elukoha ja teiste igapäeva tegevuskohtade paiknemine jms). Andmeteks on nutitelefonipõhise rakendusega MobilityLog Tallinnas kogutud asukohaandmed ja inimestega läbiviidud küsitlus.

• Inimeste ruumikasutuse ja liikumiste regulaarsus

         Kaasjuhendaja Ago Tominga

Eesmärgiks on teada saada millised tegurid mõjutavad inimeste ruumikasutuse regulaarsust. Inimeste tegevuskohtade ja liikumist iseloomustavate näitajate põhjal peaks leidma ruumikasutuse regulaarsust näitavad tunnused. See, millise regulaarsusega inimeste tegevusruum erinevatel ajaskaaladel (nädal, kuu, aastaaeg) varieerub, on seni väheuuritud teema. Ruumikasutuse regulaarsust mõjutavate teguritena hinnatakse inimese sotsiaalseid ja isikutunnuseid. Andmeteks on nutitelefonipõhise rakendusega MobilityLog kogutud asukohaandmed ja inimestega läbiviidud küsitlus.

• Muud inimeste liikuvuse ja mobiilpositsioneerimisega seotud teemad.

Uurimisvaldkonnad: etniline segregatsioon, etniline identiteet, siseränne, eluasememobiilsus, paneelelamupiirkonnad

Uurimisteemad:

• Paneelelamupiirkondade arengutrajektoorid

Erinevad paneelelamupiirkonnad võivad areneda väga erinevas suunas. See võib sõltuda näiteks paneelelamupiirkonna asukohast või ehitusajast. Tänu võimalusele kasutada nüüd ka 1989. aasta rahvaloenduse andmeid on võimalik võrrelda muutusi eri paneelelamupiirkondade sotsiaalmajanduslikus staatuses ja analüüsida mitmeid teisi käimasolevaid protsesse.
 

• Rahvusrühmade segregatsioon ja ränne; etniline identiteet

Eestis on palju uuritud eestlaste ja venelaste segregatsiooni ja seda kujundavaid tegureid (nt erinevusi rändes). Eestis elab aga suur hulk väiksemaid rahvusi, kes senistes uurimistöödes väga palju tähelepanu ei ole saanud. Põnev oleks vaadata, kus elavad näiteks mustlased, aserid ja mitmed teised väiksemad rahvused ja milline on aastakümnete jooksul olnud nende rändekäitumine. Lisaks oleks võimalik vaadata muutusi nende rahvuslikus enesemääratluses ning analüüsida elukeskkonna mõju sellele.

• Uussisserändajate elukohavalikud ja ränne

2015. aastal toimus Eestis rändepööre ja alates sellest ajast on Eestisse sisseränne ületanud väljarännet. Sisseränne on iga-aastaselt kasvanud, aga uussisserändajate kohta teame siiani veel üsna vähe. Töö eesmärgiks on analüüsida erinevate sisserändajate rühmade elukohavalikuid ja rännet Eestis. Millised sisserändajate rühmad asuvad elama rahvuskaaslaste lähedale, millised sisserändajate rühmad integreeruvad ruumiliselt Eesti ühiskonda paremini?

• Naabruskondade muutused

Naabruskonnad on dünaamilised ja nende koosseis on pidevas muutumises. Kuidas on linnade naabruskonnad ajas muutunud ning mis on seda kõige enam mõjutanud?

Uurimisvaldkonnad: linnageograafia, inimgeograafia, linnaplaneerimine

Uurimisteemad: 

• Gentrifikatsioon ja kohaliku elanikkonna väljatõrjumine

Gentrifikatsioon on protsess, kus nooremad ja jõukamad ühiskonnarühmad kolivad piirkonda, kus seni elasid neist valdavalt madalama sissetulekuga inimesed. Selle tulemusel elavneb kohalik kinnisvaraturg, kortereid renoveeritakse ning tekib ka sageli uusi kogukonna- ja vaba aja veetmise kohti. Gentrifikatsiooniteooria toob välja, kuidas nimetatud arengud võivad põhjustada piirkonna taaselustamise kõrval ka pikaajalise elanikkonna väljatõrjumist, seda näiteks kiiresti tõusva üüri või teenuste hinna tõttu. Eesmärgiks on uurida, kas ja kuidas gentrifitseeruvate piirkondade elanikud tunnetavad väljatõrjumise survet. Sobiv meetod: kvalitatiivne intervjuu. Sobiv uurimisala: Kalamaja jt siselinna puitasumid Tallinnas, Karlova ja Supilinn Tartus, muu piirkond.

• Kohatunnetus, identiteet ja kuuluvustunne

Kultuuriline pööre inimgeograafias on pannud geograafe koha kontseptsiooni laiemalt mõtestama. Näiteks Yi-Fu Tuan näeb kohta kombineerides tema tähendust ühiskonnas ja üksikisikute sotsiaalseid praktikaid, mis luuakse inimeste selles kohas elamisesega ja sellega seotud olemisega. Nii võib ühte kohta linnaruumis näha erinevalt, sõltuvalt sellest, milline ja kui pikk on inimese seos antud kohaga. Kalamajas ja Karlovas läbi viidud intervjuud noorte inimestega on toonud välja huvitava avastuse: gentrifitseeruvate piirkondade noored aktiivsed elanikud kirjeldavad end oma linnaosas (mitte korteris ja majas) just kui tundvat kodus pärast napilt paari aastat seal elatud aega. Nii kiire kohatunnetuse või isegi -kiindumuse tekkimine väärib täiendavat uurimistööd. Magistritöö eesmärgiks on uurida kohaloome (ingl k place-making) protsessi üksikisikute ja - gruppide tasandil ning proovida aru saada, kuidas noored aktiivsed elanikud linnaosa ja linnaruumi tunnetavad.

• Eluaseme tähendus ja selle muutused Eestis

Nii mõnedki viimase aja teadusartiklid on täheldanud eluaseme tähenduse pikajalist teisenemist – eluaset nähakse üha rohkem investeeringuna ja kaubana kui igaühe elementaarse õigusena ja põhivajaduste ning heaolu tagajana. Ka Eestis on alates 1990ndatest kujunenud välja omanikuühiskond, kus eluaseme omamist peetakse tähtsaks, vastandudes mõneti nõukogudeaegsele ühisomandile. Viimaste aastate tormiline, Euroopas kõige kiiremini toimuv eluasemete hinnatõus on signaliseerinud samuti eluasemesse investeerimise kasulikkust. Viljar Arakas on näiteks meedias välja öelnud, et kinnisvara on luksus, mida igaüks ei peagi endale lubada saama. Eesmärgiks on uurida, kuidas on kodu ja eluaseme tähendus muutunud Eesti meedias ja/või teaduskirjanduses viimas(t)e aastakümne(te) jooksul ning kinnitada või ümber lükata nn eluaseme kaubastumise hüpotees. Sobiv meetod: diskursuseanalüüs 

• Digipöörde mõjud loomeettevõtlusele

Loometegevust on klassikaliselt nähtud kui kindla kohaga seotut: on räägitud innovatsioonist, mis tekib just teatud kohtades (loomeinkubaatorites, iduettevõtete klastrites jm kohtades). Ka Eestist ja mujalt võib leida loomelinnakuid, -inkubaatoreid, jagatud kontoreid (ingl k co-working spaces), mis just kui töötaksid geograafilisest lähedusest kasu saades. Samas on kiire tehnoloogia areng muutnud ka loomemajanduse toimimist. Paljud loomeettevõtted juhivad töö- ja loomeprotsesse digitaalselt ning realiseerivad oma kaubad ja teenused internetis. Klassikaliselt kohapõhine loomemajandus on seeläbi väga huvitaval ristteel: ühelt poolt on jätkuvalt olulised füüsilised kokkusaamiskohad, samas on digimaailm üle võtmas teatud tegevusi. Eestis pole magistritöö tasandil uuritud, millised on digitaliseerumise mõjud loomeettevõtlusele. Eesmärgiks on näiteks uurida, millised on digitaliseerumise mõjud loomeettevõtlusele, millised on digitaliseerumise väljakutsed ja võimalused, kus paiknevad kaasaegsed loomeettevõtted? Sobivad meetodid: intervjuu, küsitlus, ruumiandmete analüüs

• Digitaalne innovatsioon maapiirkondades

Nutikad lahendused ja digitaalne revolutsioon seostuvad eelkõige linnadega. Neid on proovitud maapiirkondadesse luua, kuid sageli tuuakse välja maapiirkondade puhul takistusena vähest erasektori huvi, väikest tarbijaskonda, puuduliku andmejälje maapiirkondade kohta jms. Nii on suur osa kaasaegsetest nutikatest ja digitaalsetest teenustest (näiteks toidukullerid, sõidujagamine, kaugtööd toetavad lahendused) kasutatavad ja/või kättesaadavad rohkem linnades ja nende vahetus läheduses. Eesmärgiks on uurida paari-kolme maapiirkonna näitel, milliseid nutikaid-digitaalseid teenuseid maapiirkondade elanikud vajavad, millised teenused on hetkel kättesaadavad ning analüüsida, millised eeldused ja takistused on olemasolevate ja uute nutikate teenuste rakendamiseks. Sobivad meetodid: intervjuu, küsitlus

• Kaasaegse ettevõtluse onomastika

         Kaasjuhendaja Taavi Pae

Eesti suuremates linnades on gentrifitseerumise protsessi tulemusena tekkinud mitmeid piirkondi, mis sisaldavad arvukalt toidukohti ja loomeettevõtteid. Kui hipsterlikku kultuuri vaadeldakse enamasti globaliseerumise ja inglisekeelestumise kontekstis, siis sealsete toidukohtade ja ettevõtete nimevalikul kasutatakse sageli eestikeelseid nimesid, mis jäävad võõramaalastele mõistetamatuks. Kas seesugune trend on midagi omast vaid Eestile või on see osa ülemaailmsetest protsessidest? Uurimistöö käigus analüüsitakse Eesti uusima toidukultuuri ja/või loomeettevõtete nimesid ning soovi korral võrreldakse neid samaväärsetega teistest valitud Euroopa linnadest.

Uurimisvaldkonnad: jätkusuutlikud linnad, mobiilsus ja keskkond

Uurimisteemad:

• Rattaringluse sotsiaalruumiline kättesaadavus Tartus

Tartu rattaringluse intensiivse kasutuse taga on süsteemi hea ruumiline katvus. Kas säästev liikumisvõimalus on seejuures aga samaväärselt kättesaadav kõigile sotsiaalruumilistele rahvastikurühmadele Tartu linnaregioonis? Millist teavet annab potentsiaalne kättesaadavus tegeliku kasutajaskonna kohta või kas rattaringluse kasutusandmestik peegeldab piirkonna rahvastiku koostist? Uurimistöö aluseks on Tartu rattaringluse, rahvastikuregistri ja ehitusregistri andmestikud. Võimalus teha rattaringluse sotsiaalruumilise kättesaadavuse võrdlusuuring Chicagoga.
 

• Jalakäija ja ratturi liikumiskeskkonna kvaliteet ja sesoonsus

Tänavaruumi keskkonnatingimused mõjutavad liiklejate heaolu ja tervist, aga ka liikumisvalikuid. Müra, õhusaaste ja kuumus toovad kaasa häiringuid, samal ajal kui ümbritsev taimestik loob sageli meeldivama liikumiskeskkonna. Millises koosmõjus on erinevad keskkonnatingimused, nt müra ja haljastus? Millistele keskkonnatingimustele on jalakäija või rattur tegelikult tänavaruumis eksponeeritud ja millised ajalised erinevused siin esinevad? Kas ja kuidas erineb tervisliku liikumiskeskkonna kättesaadavus sotsiaalsete ja ruumiliste rahvastikurühmade lõikes? Kas keskkonnatingimused määravad liikumisteekonna valikuid?

Vastavalt tudengi huvile ja kitsamale suunale on võimalik viia läbi müramõõtmisi ja siduda andmed õhusaaste ja haljastusega, kasutada Tartu rattaringluse andmestikku, Tallinna elanike tegevusruumi segregatsiooni nutitelefonieksperimendi andmestikku või rahvastikuregistri andmeid. Inimeste asukohaandmed ühendatakse uurimistöös keskkonnaandmestikega.

• Tegevusruumitunnuste võrdlus keskkonnaekspositsiooni hindamisel (kaasjuhendaja: Anto Aasa)

Oma igapäevases tegevusruumis puutume kokku erinevate keskkonnatingimustega, mis võivad mõjutada meie tervist ja heaolu. Tegevusruumi ja sealse keskkonnaekspositsiooni andmepõhiseks määratlemiseks on erinevaid võimalusi. Uurimistöö eesmärk on võrrelda keskkonnaekspositsiooni näitajaid GPS-andmestiku põhjal leitud tegevusruumitunnuste lõikes ja leida sobivad tunnused edasiste nutitelefonipõhiste tegevusruumiuuringute läbiviimiseks. Tööd on võimalik edasi arendada erinevate rahvastikurühmade keskkonnaekspositsiooni võrdlemiseks, eelkõige Kalamaja ja Lasnamäe elanike näitel. Töö aluseks on MobilityLogi nutitelefonirakenduse abil kogutud tegevusruumiandmestik ning maakatte, haljastuse (NDVI), õhusaaste ja müramodelleerimise andmed.

• Rohealade kasutus ja kättesaadavus

Loodusega kokkupuude toetab nii meie füüsilist ja vaimset tervist kui ka sotsiaalseid ja kultuurilisi väärtuseid. Linnastumise süvenedes muutuvad linnades paiknevad rohealad elanike jaoks looduse aseaineks. Millised on rohealade kättesaadavuse, kvaliteedi ja tegeliku kasutuse seosed? Uurimistöö aluseks on MobilityLogi nutitelefonirakenduse abil kogutud GPS-andmestik, vegetatsiooniindeksi (NDVI) ja maakasutusandmed kas Tallinna või Tartu näitel.

• Jagamismajanduse ja kaasaegsete liikuvusteenuste mõju liikumiskäitumise muutumisele

Inimeste liikumiskäitumine ja modaaljaotus on üks olulisemaid teemasid linnade kliimaneutraalsuse saavutamisel. Suuri lootusi pannakse siin kaasaegsetele liikuvusteenustele nagu rattaringlus, elektrijalgrattad ja -tõukerattad, autojagamine või erinevate liikumisviiside ühendamine liikuvuskeskuste ja MaaS-platvormide abil. Vähemtähtsad ei ole muudatused tänavaruumis ja parkimiskorralduses. Kuidas on need mõjutanud inimeste liikumiskäitumist tegelikult ja kui valmis on inimesed oma liikumisharjumusi muutma? Milline võib olla konkreetsete meetmete (nt elektrijalgrataste või liikuvuskeskuste) mõju liikumisharjumuste muutumisele? Kui kättesaadavad kaasaegsed liikuvusteenused inimestele on? Uurimismeetodi ja andmestiku lepime kokku vastavalt tudengi huvile.

• Kuumasaarte mõju jalgratturitele Tartu tänavavõrgus (kaasjuhendaja: Isaac Buo)

Kuumalainete sagenemine toob kaasa soojussaare efekti võimendumise linnades. Ülekuumenemine mõjutab aga elanike tervist ja heaolu. Tänu ajaliselt ja ruumiliselt täpsematele andmekogudele nii keskkonnatingimuste kui ka inimeste paiknemise ja liikumise kohta on võimalik hinnata soojussaartega kokkupuute ulatust – tugevust, kestust ja sagedust. Uurimistöö eesmärk on luua metoodika kergliiklejate soojussaartega kokkupuute hindamiseks Tartu tänavavõrgu näitel. Uurimistöös kasutatakse Tartu rattaringluse andmestikku. Soojussaartega kokkupuute hindamiseks kasutatakse keskmise kiirgustemperatuuri näitajat, mis iseloomustab inimesele avalduvat kuumuskoormust.

Uurimisvaldkonnad: ruumiline planeerimine linnas ja maal; suurobjektide ruumiline planeerimine; planeerija rolli muutus; planeerimise teoreetilised lähtekohad; planeerimise asjakohased mõjud.

Uurimisteemad:

• Planeerija roll ja selle muutus

Millised on planeerija töö jaoks vajalikud oskused ja teadmised, kuidas arusaam nendest on aja jooksul muutunud? Kuidas planeerija roll erineb erinevates piirkondades ja arvestades planeeringu üldistusastet ja eesmärki? Kuidas on korraldatud planeerija õpe ja täiendkoolitus? Millistest oskustest tuntakse puudust planeerimispraktikute poolt?

• Planeerimine nõukogude perioodil

Mida on meil õppida planeerimisest nõukogude perioodil? Milline oli nõukogude linnaplaani eripära, kuidas see väljendus Eestis? Nõukogude planeeringute elluviimine, planeerimisprotsessi avatus/suletus.

• Eesti ruumilise planeerimise süsteem, planeeringute liigid ja ülesanded

Eesti ruumilise planeerimise süsteemi algpõhimõtted, süsteemi kujunemine ja teisenemine. Planeeringuliikide eesmärgipärasus praeguses Eestis. Milliseid ülesandeid ei suuda planeeringud lahendada ja miks? Milline on riigi ja omavalitsuse suhe ruumilise planeerimise valdkonnas? Miks planeeringud venivad?

• Teiste riikide planeerimissüsteemid (sh võrdluses Eestiga)

Kuidas teistes riikides ruumiline planeerimine toimib? Milliseid planeeringuid koostatakse ja miks? Millised on nõuded planeerijale? Mis võiks olla teise riigi süsteemist Eestile sobivat? Euroopa riikide „planeerimisperekonnad“. Soovitavalt Soome, Läti, Norra, Suurbritannia ja USA näited.

• Maakasutuse põhine planeerimine vs ruumiline planeerimine, vormipõhine planeerimine

Erinevad planeerimisstiilid erineva fookusega, millised on eelised ja millised puudujäägid. Millist planeerimisviisi jälgivad Eesti planeeringud? Võmalik kasutada näiteid Eestist, USAst.

• Osalusplaneerimine

Mis on kaasava planeerimise ja osalusplaneerimise vahe? Kuidas läbi viia tulemuslikku osalusplaneerimist maismaal, kuidas merealadel? Millised on populaarsemad osalusplaneerimise meetodid, kuidas on need aja jooksul arenenud? Kuidas mitte kasutada „kurnamistaktikat“.

• Suurehitiste ruumiline planeerimine

Kuidas üles ehitada tulemuslikku planeerimisprotsessi objektile, mida keegi oma tagaõues näha ei taha? Millised on edukad ja ebaedukad näited suurobjektide planeerimisest meil ja mujal? Millised on Eesti võimalused ja praktika kaasnevate häiringute kompenseerimisel? Mida nõuab suurehitise planeerimine planeerijalt, mida kogukonnalt? Võimalik kasutada Rail Baltic kiire raudteeühenduse, tuuleparkide, tehaste näiteid.

• Ruumilise planeerimise teoreetilised lähtekohad

Erinevate planeerimisstiilide (maestroplaneerimine, anti-urbanism, füüsiline determinism, süsteemiteooria, ratsionaalne protsess, kommunikatiivne, kollaboratiivne planeerimine, pragmaatiline planeerimine jne) analüüs, kohalduvus Eestile. Võimalik kasutada Eesti või naaberriikide praktilisi näiteid.

• Planeeringu elluviimisega kaasnevad asjakohased mõjud

Direktiivid ja Eesti õigusaktid nõuavad planeeringute puhul nii looduskeskkonnale kui ka sotsiaalsele, kultuurilisele ja majanduslikule keskkonnale kaasnevate mõjude hindamist. Looduskeskkonna väliseid, planeeringu eesmärgiga seotud mõjusid nimetatakse asjakohasteks mõjudeks. Miks seda vaja on? Millele nende hindamisel tähelepanu pöörata? Kuidas üles ehitada terviklik protsess? Kes ja millal peaks asjakohaste mõjude hindamisega tegelema? Võimalik kasutada Eesti näiteid.

Uurimisvaldkonnad: maastikuökoloogia

Uurimisteemad:

• Jääksoode metsastamise mõju kasvuhoonegaaside voogudele

         Juhendajad prof. Ülo Mander ja teadur Mohit Masta

See on ühe vastavasisulise käimasoleva RMK finantseeritava projekti raames tehtav uurimistöö, mis eeldab välitöödel kasvuhoonegaaside mõõtmist, gaasi-, mulla- ja veeproovide kogumist , samuti andmete esialgset analüüsi. Uurimisalad paiknevad Pärnumaal rajatava Tootsi tuulepargi territooriumil ning ülejäänud Tartumaal Ulilas, Käreveres ja Tiksojal.

Välitöödel ei pea käima üksi, alati on keegi projektis osalevatest doktorantidest või oskonna teaduritest/õppejõududest kaasas.

Uurimisvaldkonnad: meteoroloogia, klimatoloogia

Uurimisteemad:

• Eesti ilmastiku ööpäevane muutlikkus

Üheks kliima seni väheuuritud näitajaks on ööpäevane ilmade muutlikkus. Üksteisele järgnevate päevade ilmad võivad olla üsna sarnased, kuid ka vägagi erinevad. Sellist muutlikkust saaks analüüsida ööpäeva keskmise õhutemperatuuri muutuste alusel. Töö võiks vastata küsimustele, millisel aastaajal on ilma ööpäevane muutlikkus kõige suurem, kuidas see jaotub Eesti erinevates osades ja kas on muutlikkuse näitajates olemas trend. Pole veel kindlat seisukohta, kas kliima muutudes ilmade ööpäevane muutlikkus suureneb või hoopis väheneb.

• Negatiivsete õhutemperatuuride summade pikaajaline ja territoriaalne varieeruvus Eestis

Negatiivsete ööpäeva keskmiste õhutemperatuuride summeerimisel saadav negatiivsete temperatuuride summa on väga tundlikuks talve karmuse näitajaks. Üksikutel aastatel võib see erineda mitmekordselt. Töö käigus tulekski koostada Eesti ilmajaamade jaoks vastav andmebaas ning analüüsida territoriaalset ja pikaajalist muutlikkust. Andmeid saab seostada atmosfääri suuremõõtmelise tsirkulatsiooni näitajate, näiteks NAO indeksi kõikumistega.

• Pikaajalised muutused suuremõõtmelises atmosfääri tsirkulatsioonis Eesti kohal

Atmosfääri üldine tsirkulatsioon on Eesti ilmastikus väga oluline tegur, mis määrab ära selle varieeruvuse ja üksikute aastate ilmastiku erinevuse. Tsirkulatsiooni troposfääri ülemistes kihtides mõõdetakse igal päeval õhupalliga üles lastud sondidega. Paarkümmend aastat tagasi analüüsiti Tallinna aeroloogiajaama andmeid 500 hPa kõrgusel tuule suuna pikaajalisi muutusi. Leiti, et tsonaalne komponent ehk läänetuule tugevus on oluliselt tõusnud veebruaris ning meridionaalne komponent on suurenenud märtsis. See tähendab lõunatuulte osakaalu suurenemist ja põhjatuulte osa vähenemist. Seda tööd saaks edasi arendada, lisades viimaste aastakümnete andmed.

• Kliima soojenemise mõju mingile valdkonnale Eestis

Globaalne kliima soojenemine on väga oluline tegur, mis mõjutab otseselt nii üldist looduskeskkonda kui ka inimtegevust. Selles valdkonnad on lihtne leida uurimisteemasid, mis on üldhuvitavad ja praktiliselt vajalikud. Näiteks saaks vaadelda, kuidas on kliima soojenemine juba mõjutanud ja edaspidi võiks mõjutada jõgede veerežiimi, mere ja järvede jäärežiimi, tormisust, looduse fenoloogilist arengut, aga ka paljusid inimtegevuse valdkond.

Uurimisvaldkonnad: biogeograafia, dendrokronoloogia

Uurimisteemad:

• Männi ja kuuse kasvuperioodi pikkus Soontaga dendromeetrite andmeil

Dendromeetrid mõõdavad puutüve ümbermõõdu suure täpsusega iga 30 minuti järel. Ümbermõõt muutub ööpäevases rütmis. Suvel kasvab tüvi jämedamaks (sesoonne rütm). Dendromeetrite andmetest on vaja välja selgitada: millal algab jämeduskasv kevadel ja millal lõpeb sügisel, kas kasv oleneb puu jämedusest, millised erinevused on üksikpuudel, puuliikidel ja aastati. Viimaseid saab seostada meteoroloogiliste oludega. Andmed olemas ning pidevalt täienemas. Töö hõlmab andmeanalüüsi ja tulemuste tõlgendamist.

• Ekstreemsete ilmastikuolude ning inimtegevuse (lahingud, vaigutus) mõju männi ja kuuse juurdekasvule Soontaga metsas

Soontaga uurimisjaamas kasvavate männi ja kuuse juurdekasvuridasid korreleeritakse nii temperatuuri, sademetega kui ka uurimisjaama mastis kogutud süsinikuvoogudega. Näitaastate (ekstreemselt kitsaste/laiade aastarõngaste) analüüs võimaldab analüüsida ekstreemsete ilmastikuolude (nt põudade) mõju puude juurdekasvule. Teise Maailmasõja ajal 1944. aasta hilissuvel ja sügisel peatus rinne Väikese Emajõe kallastel kuu aega, mille jooksul käisid ägedad lahingud. Soontaga uurimisjaama männikus on säilinud kaevikud, mis võimaldavad oletada lahingutegevuse mõju peegeldumist aastarõngastes. Sovjetiajal vaigutati mände intensiivselt. Soontaga uurimisjaama männikust on kogutud esinduslik valim, sealhulgas vaigutusarmidega e. karridega puudelt puurproovid. Analüüsiks vajalikud puurproovid on kogutud ning aastarõngalaiused mõõdetud. Töö hõlmab dendroklimaatilist andmeanalüüsi ja inimmõjude (häiringute) tuvastamist puude juurdekasvule ning tulemuste tõlgendamist.

• Mineraal- ja turvasmulla mõju võrdlus mändide kasvule

Rabas (rabanõlval) ja kõrvalasuval mineraalmaal metsas kasvavatest mändidest võetakse puurproovid, mõõdetakse aastarõngalaiused ning koostatakse aastarõngalaiuste kronoloogiad kummagi kasvukoha kohta. Kronoloogiaid korreleeritakse (hüdro)meteoroloogiliste näitajatega, selgitamaks välja puude kasvu mõjutavad tegurid kummaski kasvukohas. Uurimus annaks selged juurdekasvu ja mõjuvate tegurite erinevused mineraal- ja turvasmullal kasvavatel puudel. Töö hõlmab välitöid, laboratoorseid töid (puurproovidelt aastarõngalaiuste mõõtmist), andmeanalüüsi, tulemuste tõlgendamist.

• Eestis kasvavate pöökide juurdekasv kliimamuutuse kontekstis

Pöök on Eestisse Kesk-Euroopast introdutseeritud puuliik ja esineb vähestes parkides. Eesmärgiks on uurida kasvavate pöökide juurdekasvu seoseid Eesti kliimaga. Proovide kogumiseks on plaanis 2023. a sügisel ekspeditsioon (juht Urmas Roht) Lääne-Eestisse ja saartele pöökide uurimiseks. Töö hõlmab välitöid, laboratoorseid töid (puurproovidelt aastarõngalaiuste mõõtmist), andmeanalüüsi, tulemuste tõlgendamist.

• Õõnespuude vanuse määramise metoodika väljatöötamine

Õõnespuude vanust ei saa aastarõngaste põhjal määrata. Selle asemel tuleb kasutada välimistel aastarõngastel põhinevat matemaatilist mudelit. Selle loomiseks võrreldakse säsini puuritud vanade puude välimiste rõngaste põhjal koostatud trendi tegelike aastarõngastega. Loodud metoodikat saab rakendada seni teadmata vanusega põlispuudel.

• Puidu dendrokronoloogiline dateerimine

Puitehitistest ja arheoloogilistel väljakaevamistel võetud puiduproovide analüüsimisel võrdluskronoloogiatega saab kindlaks teha puidu (ning ühtlasi objekti) vanuse ja päritolu (dendro-geograafia). Kunstiväärtustelt mõõdetakse aastarõngalaiused kohapeal või makrofotodelt. Võimalik mitu lõputöö teemat – objektideks puitmõisad, puitskulptuurid, viiulid, laevavrakid ja muu arheoloogiline puit.

Uurimisvaldkonnad: maastikuökoloogia, taimeökoloogia ja ökofüsioloogia

Uurimisteemad:

• Infrapunaspektroskoopia võimalused maastikuökoloogilistes aineringeuuringutes

Aineringete analüüs maastikul hõlmab ka ökosüsteemide maa-aluse osa, mida uurida on keeruline ja aeganõudev. Infrapunaspektroskoopia (FTIR) pakub võimalusi analüüsida maa-alust biomassi ja selle kvaliteeti spektroskoopiliselt, kiiremini ja täpsemalt, kui seni.

• Üleujutuse mõju kaldaäärsete lepikute maa-alusele aineringele

Teema seondub ökotehnoloogia ja biogeokeemia töörühma uuringutega Agali kaldaäärses lepikus (tippkeskuse ’EcolChange’ tööde raames). Analüüsitakse ajutiste üleujutuste mõju peenjuurte biomassile ja produktsioonile. Andmed osaliselt olemas. Teema võimaldab mitmesuguseid seoseid teiste uurimisgrupi teemadega – kasvuhoonegaaside emissioon mullast ja puutüvedest, mullamikrobioloogilised uuringud jne.

• Veetasemega manipuleerimise mõju orgaanilise aine lagunemisele jääksoodes

Sooalad on veereservuaarid, aga ka olulised süsiniku sidujad ning märgaladel ladestunud orgaanilise aine hulk on võrreldest teiste ökosüsteemidega määratult suurem. Soode kuivendamisega käivitatakse seal ladestunud orgaanilise aine kiire lagunemine, mis stimuleerib küll taimede kasvu, ent pidurdab või lõpetab sootuks edasise orgaanilise aine ladestumise. Kuivendamise ja turba kaevandamise käigus tekkinud jääksoode taastamise üks meetmetest on kraavide sulgemine, mis tingib veetaseme tõusu ja pärsib orgaanilise aine edasist lagunemist. Populaarse teepakkide meetodil (TBI; http://www.teatime4science.org/method/stepwise-protocol/) hinnatakse veetaseme tõusu ja jääksoo taimekoosluse mõju orgaanilise aine lagunemisele. Andmed olemas, ent on võimalus ka juurde koguda, sest osa katseid on veel töös.

• Mulla süsinikuvaru ja –käive Soontaga metsaökosüsteemis.

Kõik andmed olemas, saab huvi korral ka andmeid juurde koguda ning teemat laiendada. 

• Lämmastiku netomineralisatsioon Lavassaare jääkturbaalal ning selle seos kasvuhoonegaaside emissiooniga.

Andmed olemas, sama ala kohta on tehtud palju seostuvaid uurimusi (näiteks Järvi Järveoja, Liisa Aro jt).

• Teepaki-indeks: orgaanilise aine lagunemiskiirus Eesti metsades

Teepaki-indeks on rahvusvaheliselt kasutatav mõõt orgaanilise aine lagunemise iseloomustamiseks mullas. Teema pakub võimalust analüüsida tee lagunemiskiirust Eesti erinevates metsakasvukohatüüpides (kuivadest nõmmemännikutest soometsadeni), hinnata meetodi tundlikkust, kaardistada Eesti metsa-alasid metsakõdu lagunemiskiiruse järgi.

• Süsinikuvoog mulda erinevatel maastikel

Bakalaureuse- või magistritööna. Võimalik nii refreratiivsena kui uurimusliku tööna

• Fenoloogiliste muutuste roll maa-aluses maastikuökoloogias

Referatiivne bakalaureusetöö

• Perioodiliste üleujutuste mõju halli lepa juurtele

Bakalaureuse- või magistritööna. Uurimustööd Agalis, osa andmeid olemas, huvi korral võimalik ise juurde teha.

Uurimisvaldkonnad: maastikuökoloogia

Uurimisteemad:

• Mullahingamise aastate vaheline varieeruvus ja seosed erinevate meteoroloogiliste parameetritega

Töö teemaga kaasnevad nii välitööd kui ka kogutud andmete analüüs. Koguda kasvuhoonegaaside proove ja analüüsida töörühma poolt juba varajasemalt Soontaga metsaökosüsteemis kogutud mullahingamise (CO2) aastasisest ja aastate vahelist varieeruvust ning seoseid erinevate keskkonna parameetritega nagu nt mulla temperatuur, mulla niiskus , kiirgus jne. Teema sobib ka motiveeritud bakalaureuse tasemel tudengile.

• Talvised CO2 vood Soontaga metsaökosüsteemi uurimisjaamas

Kirjanduse analüüs, analüüsida talviste voogude osakaalu ja olulisust aastasest CO2 bilansist, võrrelda  erinevatel aastatel kogutud andmeid.

• NEE Soontaga metsaökosüsteemi uurimisjaamas

Biosfääri ja atmosfääri vaheline gaasivahetus - aastatel 2012-2017 kogutud andmete analüüs, kvaliteedi kontroll, vooarvutused,  seosed erinevate keskkonnaparameetritega. Soovituslik programmeerimise huvi.

Uurimisvaldkonnad: loodusgeograafia, maastikuökoloogia

Uurimisteemad:

• Vabalt valitud maailma soostiku mullaniiskuse ja/või -temperatuuri analüüs kaugseire abil
   
• Vabalt valitud maailma soostiku taimkatte seos kliima, veerežiimi ja mullaga
   
• Vabalt valitud maailma soostiku taimkatte seos maakattega välitööandmete ja kaugseire põhjal
   
• Maakera looduslike ja kuivendatud soode loodushüved (nt. puhas vesi, elukõlblik kliima, toit, elurikkus)
   
• Kasvuhoonegaaside teke maakera soodes sõltuvalt mulla ja taimkatte omadustest

Olemas maakera 25 soostiku süsihappegaasi (CO₂), metaani (CH₄) ja naerugaasi (N₂O) voogude, mullatemperatuuri, põhjavee, mullaniiskuse ja mullakeemia mõõtmised ning taimkattefotod. Võimalik välitöö troopilises või parasvöötme soos.

• Maailma soode kasvuhoonegaaside geoinfosüsteem

Olemas maakera 25 soostiku süsihappegaasi (CO₂), metaani (CH₄) ja naerugaasi (N₂O) voogude, mullatemperatuuri, põhjavee, mullaniiskuse ja mullakeemia mõõtmised. Eesmärk on nende põhjal luua kasvuhoonegaaside teket ennustav mudel ning ülemaailmsete ruumiandmebaaside alusel ennustus esitada maailmakaardil. Võimalik välitöö troopilises või parasvöötme soos.

• Naerugaasi (N₂O) teke sõltuvalt mulla-temperatuuri ja -niiskuse kõikuvusest

Olemas on ning välitööde käigus kogutakse juurde Tartu-lähedastelt proovialadelt vähemalt aastane N₂O-heitmete käik ning seostatakse see mullatemperatuuri ja niiskuse kõikuvuse näitajatega (nt. standardhälve).

• Kasvuhoonegaaside teke põlluservades ja kaldavööndites

Olemas on ning välitööde käigus kogutakse juurde Tartu-lähedastelt transektidelt vähemalt aastane süsihappegaasi (CO₂), metaani (CH₄) ja naerugaasi (N₂O) voogude käik ning seostatakse see asukohaga põlluservade ja kaldavööndite suhtes.

• Toitainete ärakanne põllumajanduslikust valglast tänapäeval ja 1939.a. põllumajandusloenduse andmetel

Olemas on 1939.a. põllumajandusloenduse andmed talude maa- ja väetisekasutuse kohta. See seostatakse asukohaga veekogude suhtes ning geoinfosüsteemi abil hinnatakse lämmastiku ja fosfori ärakannet sõjaeelsest Eesti maastikust.

• Orgaanilise süsiniku ärakanne parasvöötme valglatest

Olemas on orgaanilise süsiniku kontsentratsioonid ja vee äravoolu andmed Eesti jõgedest 1991. aastast alates ning nende valglate maakasutuse (muldkate, kuivendusalad jm.) andmed. Kavas on ka näitlik välitöö vabalt valitud jõel. Samuti on olemas kontaktid teiste põhjapoolkera parasvöötme riikide analoogsete andmete hankimiseks.

Uurimisvaldkonnad: keskkonnatehnoloogia

Uurimisteemad:

• Keskkonnatehnoloogiliste meetodite efektiivsuse metaanalüüs

Töö hõlmab teaduskirjandusega tööd ning andmeanalüüsi. Huvi korral kirjutada ning selgitan täpsemalt.

Juhendaja Mikk Espenberg, mikk.espenberg@ut.ee, kodulehekülg

• Mikroobse süsiniku- ja/või lämmastikuringe uurimine erinevates keskkondades (metsad, märgalad, tehismärgalad, põllumaad jt) ja taastatud aladel

Töö hõlmab endas muuhulgas (välitöid), laboratoorset tööd ja andmeanalüüsi. Huvi korral kirjutada 

Juhendaja Mikk Espenberg, mikk.espenberg@ut.ee, kodulehekülg

• Mikroobsete protsesside ja mikroobikoosluse seos kasvuhoonegaasidega erinevates keskkondades (metsad, märgalad, tehismärgalad, põllumaad jt) ja taastatud aladel

Töö hõlmab endas muuhulgas (välitöid), laboratoorset tööd ja andmeanalüüsi. Huvi korral kirjutada ning selgitan täpsemalt.

Juhendaja Mikk Espenberg, mikk.espenberg@ut.ee, kodulehekülg

• Bioelektrokeemilised süsteemid vee puhastamiseks

Mikroobikoosluse uurimise abil säästlike meetodite väljatöötamine, rakendamine ja parendamine erinevates keskkondades

Töö hõlmab endas muuhulgas proovivõttu, laboratoorset tööd ja andmeanalüüsi. Huvi korral kirjutada ning selgitan täpsemalt.

Juhendaja Mikk Espenberg, mikk.espenberg@ut.ee, kodulehekülg

• Aineringete uurimine mikrobioloogiliste ja isotoopanalüüsi meetoditega laboris või erinevates keskkondades (metsad, märgalad jt)

Töö hõlmab endas muuhulgas (välitöid), laboratoorset tööd ja andmeanalüüsi. Huvi korral kirjutada ning selgitan täpsemalt.

Juhendaja Mikk Espenberg, mikk.espenberg@ut.ee, kodulehekülg

• Mikroobikoosluse uurimise abil säästlike meetodite väljatöötamine, rakendamine ja parendamine erinevates keskkondades

Töö hõlmab endas muuhulgas laboratoorset tööd ja andmeanalüüsi. Huvi korral kirjutada ning selgitan täpsemalt.

Juhendaja Mikk Espenberg, mikk.espenberg@ut.ee, kodulehekülg

• Mikrobioloogiliste meetodite väljatöötamine ja arendamine

Töö hõlmab endas muuhulgas (välitöid), laboratoorset tööd ja andmeanalüüsi. Huvi korral kirjutada ning selgitan täpsemalt.

Juhendaja Mikk Espenberg, mikk.espenberg@ut.ee, kodulehekülg

Uurimisvaldkonnad: keskkonnatehnoloogia

Uurimisteemad:

• Põllumajanduslikku hajukoormust vähendava tehimärgala analüüs töötamaks välja soovitusi projekteerijaile

2015. aastal rajatud Vända tehismärgala eesmärk on vähendada põllumajanduslikku hajukoormust ning hinnata üldist toimimise efektiivsust. Käesoleva töö peamiseks eesmärgiks on juba kogutud andmete baasil (veekeemia, mullakeemia, kasvuhoonegaasid, biomass) viia läbi analüüsid ning tulemuste põhjal luua kontseptuaalne mudel tehismärgalde rajamiseks ning soovitused sarnaste süsteemide projekteerimiseks. Töö eeldab ka välitöödel käimist.

• Biomassi kogumise mõju kasvuhoonegaaside lendumisele

Tehismärgalade edukaks toimimiseks tuleb sealt aega ajalt eemaldada taimne biomass, et toitained süsteemist välja viia ning säilitada efektiivsus. Taimse biomassi kogumisel tuleb arvestada aga kahe olulise teguriga: a) taimede lõikamine võib põhjustada ajutiselt kõrgeid kasvuhoonegaaside emissioone ja b) eesmärk on taimedega eemaldada maksimaalne kogus toitaineid. Käesoleva töö spetsiifiline eemärk on leida ajaliselt kõige parem periood, millal on eemaldatavate toitainete kontsentratsioon taimekudedes kõige suurem ning kasvuhoonegaaside lendumine minimaalne. Töö eeldab välitöödel käimist ning ekperimentide läbiviimist.

• Kasvuhoonegaaside lendumine põllumajanduslikku hajukoormust vähendavast märgalast

Töö eesmärgiks on uurida millised piirkonnad (taimestatud, taimestamata, sügava veega, madala veega jne) tehismärgalas mõjutavad kasvuhoonegaaside lendumist. Töö eeldab välitöid ning andmete kogumist.

• Maaparandussüsteemide eesvoolude ja nende rajatiste dimensioonimise aluste täpsustamine seoses kliimamuutustega

Uurimistöö eesmärgiks on teha kindlaks kas ja kuivõrd mõjutab kliimasoojenemine maaparandussüsteemide toimimist Eestis. Töö tulemuste saavutamiseks rajatakse veemõõdujaamad kolmele põllumajanduslikule eesvoolule, mis aitavad kalibreerida erinevaid äravoolumudeleid (nt SWAT, RasterMode). Töö eeldab välitöödel käimist.

Uurimisvaldkonnad: dendrokronoloogia

Uurimisteemad:

• Männi ja kuuse kasvuperioodi pikkus Soontaga dendromeetrite andmeil

Dendromeetrid mõõdavad puutüve ümbermõõdu suure täpsusega iga 30 minuti järel. Ümbermõõt muutub ööpäevases rütmis. Suvel kasvab tüvi jämedamaks (sesoonne rütm). Dendromeetrite andmetest on vaja välja selgitada: millal algab jämeduskasv kevadel ja millal lõpeb sügisel, kas kasv oleneb puu jämedusest, millised erinevused on üksikpuudel, puuliikidel ja aastati. Viimaseid saab seostada meteoroloogiliste oludega. Andmed olemas ning pidevalt täienemas. Töö hõlmab andmeanalüüsi ja tulemuste tõlgendamist.

• Ekstreemsete ilmastikuolude ning inimtegevuse (lahingud, vaigutus) mõju männi ja kuuse juurdekasvule Soontaga metsas

Soontaga uurimisjaamas kasvavate männi ja kuuse juurdekasvuridasid korreleeritakse nii temperatuuri, sademetega kui ka uurimisjaama mastis kogutud süsinikuvoogudega. Näitaastate (ekstreemselt kitsaste/laiade aastarõngaste) analüüs võimaldab analüüsida ekstreemsete ilmastikuolude (nt põudade) mõju puude juurdekasvule. Teise Maailmasõja ajal 1944. aasta hilissuvel ja sügisel peatus rinne Väikese Emajõe kallastel kuu aega, mille jooksul käisid ägedad lahingud. Soontaga uurimisjaama männikus on säilinud kaevikud, mis võimaldavad oletada lahingutegevuse mõju peegeldumist aastarõngastes. Sovjetiajal vaigutati mände intensiivselt. Soontaga uurimisjaama männikust on kogutud esinduslik valim, sealhulgas vaigutusarmidega e. karridega puudelt puurproovid. Analüüsiks vajalikud puurproovid on kogutud ning aastarõngalaiused mõõdetud. Töö hõlmab dendroklimaatilist andmeanalüüsi ja inimmõjude (häiringute) tuvastamist puude juurdekasvule ning tulemuste tõlgendamist.

• Mineraal- ja turvasmulla mõju võrdlus mändide kasvule

Rabas (rabanõlval) ja kõrvalasuval mineraalmaal metsas kasvavatest mändidest võetakse puurproovid, mõõdetakse aastarõngalaiused ning koostatakse aastarõngalaiuste kronoloogiad kummagi kasvukoha kohta. Kronoloogiaid korreleeritakse (hüdro)meteoroloogiliste näitajatega, selgitamaks välja puude kasvu mõjutavad tegurid kummaski kasvukohas. Uurimus annaks selged juurdekasvu ja mõjuvate tegurite erinevused mineraal- ja turvasmullal kasvavatel puudel. Töö hõlmab välitöid, laboratoorseid töid (puurproovidelt aastarõngalaiuste mõõtmist), andmeanalüüsi, tulemuste tõlgendamist.

• Eestis kasvavate pöökide juurdekasv kliimamuutuse kontekstis

Pöök on Eestisse Kesk-Euroopast introdutseeritud puuliik ja esineb vähestes parkides. Eesmärgiks on uurida kasvavate pöökide juurdekasvu seoseid Eesti kliimaga. Proovide kogumiseks on plaanis 2023. a sügisel ekspeditsioon (juht Urmas Roht) Lääne-Eestisse ja saartele pöökide uurimiseks. Töö hõlmab välitöid, laboratoorseid töid (puurproovidelt aastarõngalaiuste mõõtmist), andmeanalüüsi, tulemuste tõlgendamist.

• Kliimamuutuse mõju Loode-Himaalaja puude juurdekasvule

Kõrgmäestikud on kliimamuutustest ohustatuimaid piirkondi. Arvestades ka rahvastikukasvu ja maakasutuse laienemist nendesse, on kõrgmäestikes toimuv üleilmne probleem. Töö hõlmab Loode-Himaalajast kogutud puurproovide dendroklimatoloogilist analüüsi, selgitamaks uuritava piirkonna kiimamuutuste ruumilist ja ajalist mõju. Aastarõngalaiuste aegread olemas, töö hõlmab andmeanalüüsi ja tulemuste tõlgendamist.

• Kliimamuutuse mõju Islandi puude juurdekasvule

Kliimamuutused avalduvad eriti tugevalt metsapiiridel üle maailma. Töö hõlmab Islandilt kogutud puurproovide dendroklimatoloogilist analüüsi selgitamaks kliimamuutuste mõju laiuskraadilisel metsapiiril. Puurproovid olemas, töö hõlmab laboratoorseid töid (puurproovidelt aastarõngalaiuste mõõtmist), andmeanalüüsi ja tulemuste tõlgendamist.

• Õõnespuude vanuse määramise metoodika väljatöötamine

Õõnespuude vanust ei saa aastarõngaste põhjal määrata. Selle asemel tuleb kasutada välimistel aastarõngastel põhinevat matemaatilist mudelit. Selle loomiseks võrreldakse säsini puuritud vanade puude välimiste rõngaste põhjal koostatud trendi tegelike aastarõngastega. Loodud metoodikat saab rakendada seni teadmata vanusega põlispuudel.

• Puidu dendrokronoloogiline dateerimine

Puitehitistest ja arheoloogilistel väljakaevamistel võetud puiduproovide analüüsimisel võrdluskronoloogiatega saab kindlaks teha puidu (ning ühtlasi objekti) vanuse ja päritolu (dendro-geograafia). Kunstiväärtustelt mõõdetakse aastarõngalaiused kohapeal või makrofotodelt. Võimalik mitu lõputöö teemat – objektideks puitmõisad, puitskulptuurid, viiulid, laevavrakid ja muu arheoloogiline puit.

Uurimisvaldkonnad: taimkatte kaardistamine, loodusdirektiivi metsaelupaikade kujunemislugu, seire ja kaitse

Uurimisteemad:

• Loodusdirektiivi metsaelupaikade kujunemisloo, seire ja kaitsega seotud temaatika

Kaitstud tööd näiteks "Laialehiste astangumetsade maakasutus 20. sajandil", "Loodusdirektiivi metsaelupaikades raiete läbiviimise õiguslik alus ja sagedus".

Uurimisvaldkonnad: loodusgeograafia

Uurimisteemad:

• Maapinna temperatuuri ja öökülmade ajalisruumiline dünaamika Eestis

         Kaasjuhendaja: Valentina Sagris

Vajalik on ruumianalüüsi (vektor- ja rasterandmestik) oskus ja hea loodusgeograafia tundmine.

• Korrastatud jääksoode taimkatte dünaamika tuvastamine kaugseire abil

         Kaasjuhendaja: Valentina Sagris

Vajalik on ruumianalüüsi (vektor- ja rasterandmestik) oskus ja hea loodusgeograafia tundmine. Kaugseire andmete töötlemise kogemus tuleb kasuks.

• Märgalaviljelus jääksoode korrastamise meetmena (kasvuhoonegaaside voo optimeerimine, majanduslik tasuvus, agrotehnika)

• Lahustunud orgaanilise aine ja lämmastiku väljakanne jääksoodest ning korrastatud jääksoodest

• Õõtsiksoo loomine kaevandusaladel veekogude taimestumise kiirendamiseks ning süsinikusidumise võime suurendamiseks

Uurimisvaldkonnad: loodusgeograafia

Uurimisvaldkonnad: geomorfoloogia

Uurimisteemad:

• Eesti ooside kaardistamine ja morfoloogiline analüüs LiDAR kõrgusandmete alusel

Bakalaureusetöö käigus kaardistatakse Maa-ameti aerolaserskaneerimise (LiDAR) kõrgusandmete alusel Eesti maismaal leiduvad oosid ja oosisüteemid ning analüüsitakse  nende morfoloogilisi parameetreid. Projekt on osaks suuremast uuringust, kus sarnase metoodika alusel uuritakse ooside erinevaid  morfoloogilisi parameetrid Skandinaavia jäätumise erinevates piirkondades ja geoloogilistes tingimustes Poolas, Baltikumis ja Soomes. Selle kaudu loodetakse saada uut teavet Skandinaavia mandriliustiku sulavete liikumiste kohta regioonis. Projekti edukaks läbiviimiseks on vajalik mõne GIS tarkvara (nt ArcGIS, QGIS või MapInfo) tundmine. Analüüsi käigus on võimalik omandada sügavamaid teadmisi geomorfoloogilisest analüüsist ning rasterandmete töötlemise metoodikast.
Juhendajad: Alar Rosentau (alar.rosentau@ut.ee), Tiit Hang (tiit.hang@ut.ee)